Aleksandr Ostrovski (vene keeles Александр Николаевич Островский 31. märts/12. aprill 1823 Moskva – 2. juuni/14. juuni 1886 Štšelõkovo, Kostroma kubermang) oli vene näitekirjanik.

Tema isapoolne vanaisa oli vaimulik, isa lõpetas Kostroma vaimuliku seminari, hiljem Moskva Vaimuliku Akadeemia, kuid tegutses kohtuametnikuna.

Aleksandr Ostrovskit peetakse üheks 19. sajandi tähtsaimaks vene näitekirjanikuks, kellele omistatakse dramaatilise realismi toomist Vene teatrilavale. Tema tuntuimad näidendid, milles ta kujutas ülima täpsusega oma aja Vene ühiskonda, keskendudes äsja tekkiva kaupmeesklassi moraalile ja kommetele, olid tema eluajal äärmiselt populaarsed ja on siiani lahutamatu osa vene repertuaarist. Neid hinnatakse oskusliku karakteriseerimise ja murdekasutuse eest.

Ostrovski kirjutas 47 originaalnäidendit 728 tegelasega – „tõeline omaette sõna, kus mõned tegelased võivad tunduda sarnased, kuid kaks neist pole kunagi täpselt ühesugused,“ kirjutas Y. Holodov. „Ostrovski maailm oli erakordselt mitmekesine, nagu ka tema formaadid: ta on kirjutanud draamasid, ajaloolisi kroonikaid, stseene Moskva elust, kevadmuinasjutu ja dramaatilise etüüdi... Tema pärandit võib vaadelda kui ühte lõputut näidendit ühel laval, mis kujutab viimase kolme sajandi Venemaad,“ jätkas kriitik. Tema looming jagas kriitikute arvamusi ning samal ajal kui Apollon Grigorjev vaimustus kriitikute originaalsusest ja Nikolai Dobroljubov kiitis nende sotsiaalset otsekohesust, kritiseerisid mõned (nagu Nikolai Tšernõševski) autorit patriarhaalsete harjumuste ja kommete osas sentimentaalsuse ja sentimentaalsuse pärast. Poliitiliselt neutraalsed kriitikud ja eriti teatriüldsus armastasid aga tema loomingut ning parimad Venemaa lavastaarid, nagu Sadovski, S. Vassiljev, Stepanov, Kositskaja ja Borozdina, olid täielikult tema poolel.

Erinevalt oma kaasaegsete Tolstoi , Dostojevski ja Turgenevi teostest on Ostrovski teosed väljaspool venekeelseid riike vähetuntud. Kaks läänes üsna tuntud teost said selliseks peamiselt tänu ooperitele: Katja Kabanova (" Tormi " ainetel ) ja Rimski-Korsakovi " Lumetüdruk ". Ostrovski kirjutas peamiselt konservatiivsest "vanast Venemaast", traditsioonilisest vene ühiskonnast – kaupmeeste ja vaeste linnaelanike igapäevaelust – teemadest, mis läänes näisid vähe huvi pakkuvat. (VikipeediA)