A. N. Ostrovski värssnäidend “Lumivalgeke” annab utoopilise pildi õnnelikust, moraalselt puhtast berendeide rahvast, kes elab lihtsat loomulikku elu targa ilusõbraliku tsaar Berendei riigis, kus ei tunta vägivalda ega ülekohut. Sellesse ühiskonda toovad ebakõla võõrsilt tulnud Mizgir oma egoismiga ja Pakase tütar Lumivalgeke oma südame külmusega. Alles pärast mõlema hukkumist lõpeb Pakase võim, mis berendeilasi palju aastaid on ahistanud.
Kuigi “Lumivalgekese” tegevus toimub kauges muinasajas, ei tähenda see kirjaniku taandumist oleviku tegelikkuse kujutamiselt väljamõeldud maailma. Rahvamuinasjutu ainet hingestab autori filosoofiline mõte. Näidendis on leidnud kuju autori positiivne ideaal, unistus inimväärsest, õiglasesst maailmast, mille nimel astusid välja ängistava keskkonna vastu ka tema olustikunäidendite aktiivsemad tegelased.
Oma poeetilise keele, värvikate rahvaelustseenide, südamliku huumoriga antud situatsioonide ja karakterite tõttu kuulub “Lumivalgeke” vene klassika kullafondi.
(taskuformaat)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.