Andrus Kustas Saareste (aastani 1921 Saaberk, Saaberg; aastani 1935 Albert Helmut Gustav; 18. juuni 1892 Tallinn - 11. mai 1964 Uppsala) oli eesti keeleteadlane ja murdeuurija.

Andrus Kustas Saareste oli kaupmehe poeg. Ta lõpetas 1912 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi, seejärel õppis 1912-1913 Tartu Ülikoolis ja 1913-1917 Helsingi ülikoolis ning aastast 1919 taas Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1921 eesti keele alal magistrikraadiga.

1917-19 oli Saareste Tallinnas keskkooliõpetaja, 1919 osales Vabadussõjas ning 1920-25 oli Tartu Õpetajate Seminari ja Reaalkooli õpetaja.

1924. aastal kaitses ta doktoriväitekirja eesti murretest ("Leksikaalseist vahekordadest eesti murretes, I. Analüüs", ilmunud samal aastal sarjas "Acta et Commentationes Universitatis Dorpatensis" B VI. 1). 1925 oli ta TÜ eradotsent, 1925-28 eesti keele erakorraline ja 1928-41 kateedri juhataja ja aastast 1942 teaduslik stipendiaat, 1935-36 ka Budapesti Ülikooli külalisprofessor.

Ühtlasi oli Saareste 1924-31 ajakirja Eesti Keel peatoimetaja, aastast 1925 (vaheaegadega) Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees, 1931-39 TÜ Eesti Keele Arhiivi juhataja ja "Eesti Entsüklopeedia" osakonnajuhataja.

1944. aastal põgenes ta Saksamaale, sealt siirdus 1945. aastal Rootsi, kus oli 1945-47 arhiiviassistent ning 1947-64 riiklik stipendiaat Uppsala Ülikooli juures. Rootsis osales ta mitme organisatsiooni, sh Eesti Teadusliku Instituudi (ETI) ja Eesti Teadusliku Rootsis tegevuses. (VikipeediA)