Biograafia

Autori pilt

J. M. Coetzee

09/02/1940

John Maxwell Coetzee (sündinud 9. veebruaril 1940) on üks tähtsamaid Lõuna-Aafrika kirjanikke. Ta kirjutab inglise keeles.
2. oktoobril 2003 määrati talle neljanda aafriklasena Nobeli kirjandusauhind kui kirjanikule, kes "arvututes maskides kujutab kõrvalseisja üllatavat kaasahaaratust".
John Michael Coetzee (hiljem vahetas ta oma teise eesnime ära) sündis Kaplinnas. Tema vanemate kodune keel oli vaatamata nende afrikandri (buuri) päritolule inglise keel ning ta omandas ingliskeelse koolihariduse. Afrikaani keele õppis ta lapsepõlves peamiselt sugulaste ja sõpradega suheldes.
Coetzee noorus möödus Kaplinnas ja Worcesteris. Ta õppis Kaplinna ülikoolis ning lõpetas selle matemaatika (bakalaureusekraad 1961) ja inglise filoloogia (bakalaureusekraad kiitusega 1960, magistrikraad 1963) alal.
1960. aastate alguses kolis ta Inglismaale, kus ta 1962-1965 töötas IBM-is programmeerijana. Tema tolleaegsed kogemused väljenduvad raamatus "Noorpõlv" (2002).
Seejärel asus ta USA-s Texase ülikoolis Austinis doktorandina kirjandust õppima. 1969 kaitses ta doktoritöö Samuel Becketti proosat. Kuni 1983. aastani õpetas ta New Yorgi osariigi ülikoolis Buffalos inglise keelt ja ingliskeelset kirjandust. 1984 naasis ta Lõuna-Aafrikasse, saades Kaplinna ülikooli ingliskeelse kirjanduse professoriks. Ta on õpetanud ka Harvardi ülikoolis ja Johns Hopkinsi ülikoolis (Baltimore´is).
2002 läks ta pensionile ning kolis Austraaliasse Adelaide´i, kus ta sai Adelaide´i ülikooli inglise filoloogia osakonna au-uurijaliikmeks. Aastast 2002 on ta ka Chicago ülikooli Distinguished Service Professor. Aastal 2006 sai Coetzee Austraalia kodakondsuse.
Coetzee on esimene kirjanik, kes sai Bookeri auhinna kaks korda: raamatu "Michael K elu ja aeg" eest 1983 ja raamatu "Häbi" eest 1999. Soovides vältida avalikkuse tähelepanu, ei ilmunud ta auhindu vastu võtma.
Peale romaanide on ta avaldanud kriitikat (muuhulgas ajakirjas New York Review of Books) ja tõlkeid.
1974 avaldas ta oma esimese jutustuse "Dusklands". Selles tõmbas ta paralleele ameeriklaste vahel Vietnamis ja Lõuna-Aafrika afrikandide vahel. Romaani "Südamaal" põhjal vändati prantsuse film "Tolm" (1985), mis sama aasta Veneetsia filmifestivalil võitis Hõbelõvi.
Tema teosed on alati selgelt seotud tema kodumaa sotsiaalsete ja poliitiliste probleemidega ning seavad kõrgel esteetilisel tasemel keskmesse inimlikkuse. Üksiksaatuste varal kujutab ta allegooriliselt inimest üldse. Tema loomingu üks põhimotiiv on apartheid. (wikpedia)