Juhan Aare (sündinud 20. veebruaril 1948) on Eesti ajakirjanik ja poliitik.
Õppinud Tallinna 20. Keskkoolis ja Tallinna 10. Töölisnoorte Keskkoolis, mille lõpetas 1966. aastal. Eesti noortemeister ratsutamise takistussõidus (1961) ja Eesti ühe esimese rokkansambli Pop-Omega trummar (1964-1967).
Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna (1972). 1990 - Rootsi Televisooni uudisteprogrammi "Aktuelt" stipendiaat. 1995 - kaitsejõudude tsiviilkontrolli alane koolitus Saksmaal. 1996 - Riigikogu liikmetele korraldatud Euroopa Liidu alane koolitus Taanis. Aastal 2000 sai J. Aare Tallinna Pedagoogikaülikoolis Anu Tootsi juhendamisel magistrikraadi politoloogia alal oma raamatu "Fosforiidisõda 1971-1989" alusel. 2003 - Eastbourne School of English - keelekool Lõuna-Inglismaal.
1969-1991 oli kutseline ajakirjanik eri ajalehtede toimetustes, raadios ja televisoonis. 1969-1972 ajalehe Säde kirjanduslik kaastööline; 1973-1975 Eesti Raadio toimetaja, 1975-1977 ajalehe Noorte Hääl korrespondent, 1977-1991 Eesti Televisiooni kommentaator. Eesti Ajakirjanike Liidu ja Rahvusvahelise Ajakirjanike Liidu liige. Aastatel 1993-1998 Eesti Ratsaspordi Liidu president ja Eesti Olümpiakomitee liige.
Juhan Aare sai tuntuks fosforiidisõja ühe algatajana 1987. aasta veebruaris-märtsis. 25. veebruaril 1987 Eesti Televisooni saates "Panda" avalikustas ta NSV Liidu Väetistetööstuse Ministeeriumi plaanid fosforiidikaevanduste rajamiseks Lääne Virumaal (Toolses ja Kabalas). 28. veebruaril 1987 ilmus ajalehes Noorte Hääl artikkel "Stardipauk Valges saalis". See artikkel ja saatesari "Panda" põhjustasid üldrahvaliku vastupanu, mida hakati nimetama uueks ärkamisajaks ja fosforiidisõjaks. Fosforiidisõda lõppes võidukalt 6. detsembril 1988 - Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Looduskaitse ja loodusvarade kasutamise olukorra ja ülesannete kohta Eesti NSV-s". Rahvasõjaks kujunenud fosforiidisõja lõpetas mainitud otsuse punkt nr 8: "... mitte lubada fosforiidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis". Esimesele fosforiidisõjale on järgnenud veel kaks J. Aare juhitud fosforiidikaevanduste vastast kampaaniat. Fosforiidisõda II toimus aastatel 2011-2014. Fosforiidisõda III algas oktoobris 2015 ja susiseb vaikselt tänase päevani. Fosforiidikaevanduste vastane võitlus on lähtunud paljude Eesti teadlaste poolt välja töötatud seisukohast, et maa-aluse fosforiidikaevanduse rajamine Rakvere lähedale (linnast ligikaudu 10 km kaugusele) tekitaks korvamatut kahju Pandivere kõrgustiku maa-alustele vee horisontidele. Seal asuvad Mandri-Eesti kõige suuremad ja kvaliteetsemad joogivee varud.
Eesti Rohelise liikumise (ERL) üks asutajaid (aprill 1988) ja esimene juhatuse esimees. November 1988 kuni märts 1990 oli Aare Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, valitud Haljala valimisringkonnas nr. 229. 1989-1991 - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja Ülemnõukogu liige, valitud Pärnu linnast (26 03 1989). 1991-1992 - Eesti NSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli nõunik. 1992-1999 - Riigikogu väliskomisjoni liige, Eesti-Vene parlamendigrupi esimees. 2002-2005 - Vihula Vallavolikogu esimees (Lääne-Virumaa). 2002-2006 Eestimaa Rahvaliidu liige, 3. juuli 2010 - 20. November 2010 - Eestimaa Rahvaliidu esimees.
1999-2001 - Creare OÜ stsenarist. 2004-2005 - Eesti Sisekaitseakadeemia lektor. 2004 - kuni käesoleva ajani Eesti Kultuurfilm OÜ juhatuse liige. Alates juulist 2016 - YouTube´i videoportaali "Global Mix - Juhan Aare TV channel" toimetaja. Videoportaalis on nähtav suurem osa J. Aare tele- ja filmiloomingust. (wikipedia)