Juraj Križanić (horvaadi keeles Juraj Križanić; u. 1618 – 12. september 1683) oli horvaadi teoloog, filosoof, kirjanik, keeleteadlane, ajaloolane, etnograaf, publitsist ja entsüklopeedist, preester-misjonär, kes toetas katoliku ja õigeusu kirikute ühinemist ning slaavi rahvaste ühtsust. oli pan-slaavi ideede algataja tsaari-Venemaal.

Saabus Moskvasse 1659. aastal. 1661. aastal keeldus ta uuesti ristimisest, mille järel süüdistati teda uniaatide toetamises ja saadeti Tobolskisse asumisele, kus ta veetis 16 aastat. Tobolskis kirjutas Križanić oma peamised teosed: „Poliitika”, „Jumalikust ettehooldusest”, „Ajalooliste ennustuste tõlgendamine”, „Pühast ristimisest”, „Grammatiline uurimus vene keelest (idee ühisslaavi keelest)” jt. 1676. aastal sai ta tsaarilt armu, loa naasta Moskvasse ja õiguse lahkuda linna piiridest. Samal aastal kasutas Križanić õigust Venemaalt lahkuda ja suundus katoliiklikku Euroopasse. Ta langes 1683. aastal lahingus türklastega Viini lähedal.