“Kalev läbi sajandi. Esimene osa. 1900-1944”
Saja aasta vältel on nimetus “Kalev” ühendanud paljusid põlvkondi ja plejaade eesti sportlasi. Siia kuuluvad need, kes trotsides teadmatust ja eeskujude vähesust, panid aluse spordile Eestis selles mõttes nagu me seda ka praegu mõistame. Palju on neid spordialasid, mille arengutee algul, kuid samuti ka hilisemail etappidel, olid kalevlased olulised. Võib vaielda, kus oli tegelik Eesti […]
“Kalev läbi sajandi. Liidrid. Viies raamat”
(Raamatus on autori pühendus) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Kalev läbi sajandi. Võimlemine. Neljas raamat”
(Raamatus on eelmise omaniku nimi ja ostukuupäev) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Kalevala 150”
1985. a. tähistati kogu maailmas soome rahvaeepose “Kalevala” ilmumise 150. aastapäeva. Eesti NSV-s toimus selle tähtpäeva puhul mitmeid märkimisväärseid ettevõtmisi, millistest kesksem oli TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri korraldatud vabariiklik konverents Tartu Riikliku Ülikooli aulas 4. – 6. apr. 1985. Vabariikliku konverentsi programmi kuulus lisaks teaduslikele ettekannetele TRÜ Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori […]
“Kalevala kui kunstiteos”
Nüüd juba üle 130 aasta tagasi, 28. veebruaril 1835. aastal, toimus üks pealtnäha üsna tühine sündmus kaugel Põhjala põhjas. See juhtus Helsingist veel pool tuhat kilomeetrit Jäämere poole, keset määratuid metsi, järvi ja soid, maailma ühes põhjapoolseimas linnakeses Kajaanis. Õigupoolest see tollal polnudki veel linn, vaid suur küla umbes 400 elanikuga, kus prügitamata, poriseil tänavail […]
“Kalevala-kirja”
85 kuvaa ja 10 syväpainoliitekuvaa Kalevalan runojen sepittäjien nimet ovat jääneet unhoon, samoin kuin kreikkalaistenkin eeposten runoilijat. Frederik Cygnaeus kirjoitti aikoinaan Kullervo-runoelman sepittäjistä: “Kaikki tyyni he ovat muuttaneet manan maille, jättämättä yksikään nimeänsä kuolemattoman tuotteensa nimilehdelle. Mutta se on totta! Yhden nimen he ovat kuitenkin piirtäneet siihen ikuisiksi ajoiksi: nimen, joka sisältää ja loistollaan voittaa […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kalevala”
Kuvittanut ja painatustyön suunnitellut Akseli Gallen-Kallela Painattanut Werner Söderström osakeyhtiö-laakapainossaan Porvoossa vuonna 1941 Kieliasun valvojana toiminut Jalo Kalima O. Mannisen avustamana (raamatu kaaned seljalt vigastatud)
“Kalevi kotkalend”
Muistend «Kalevi kotkalend» on rahvuseepose «Kalevipoeg» esimese loo jutustus lastele. Tuhat aastat kestnud eesti müüt, kuidas Muinas-Eesti riigi rajaja Kalev jõudis põhjakotkaga lennates Virumaa randa ja kosis tedretütre Linda. Raamat on mõeldud nii väikesele kui ka suurele lugejale, et taasavastada eepose esimest lugu Kalevi saabumisest põhjakotkaga Eestimaa randa ennemuistsel ajal. Loo mugandas Karl Einer
“Kaleviküla viimne tütar”
Paljud mäletavad Elin Toona romaane: Saksamaa laagriajast “Lotukata” (1969) ja “Sipelgas sinise kausi all” (1974) ühest Inglismaa väikelinnast. Kõnesolev viib meid seekord USA-sse. Seal kuskil Kalevikülas elavad eestlased võõrastest eemal hoides oma “eesti elu”. Kui siis eestlasest krundiomanik Jaan Malk sureb, jääb otsustamine küla saatuse üle ta tütre Tiiu kätte. Tütar on abielus ameeriklase Charles […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
Sari: Valik väärtkirjandust Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
“Kalju Lepik 60 luuletust. Otto Paju 60 pilti”
Kalju Lepiku 80-nda sünniaastapäeva auks
“Kaljud ja kameeleonid”
“Kuidas jääda iseendaks maailmas, kus mitte keegi pole see, kellena ta esmapilgul näib?” Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui […]
“Kallasteta jõgi. II osa. I raamat”
Koos sissejuhatava teosega „Puulaev“ (e k 2019) on „Gustav Anias Horni kirjapanek, kui ta oli nelikümmend üheksa aastat vanaks saanud“ ehk ühtekokku „Kallasteta jõgi“ paljukihiline romaan, niisama polüfoonne nagu tema peategelase, helilooja Gustav Anias Horni teosed. Armastus ja nauding, kuritöö ja karistus, kaastunne inimestele ja loomadele – paljud motiivid läbistavad mahukat teksti, mida paraku tuntakse […]
“Kalle Jaanuse kättemaks”
Eesti Romaanivara Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897-1987) 1939. aastal avaldatud romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste […]
