Raamat “Kapten”
„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi.
Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.
Raamat “Kalamehe mõrsja”
Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”. Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem …”
Raamat “Naerukajaka nutt”
Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kogu Nõukogude Liidu ajaloo jooksul on ennekuulmatu, et kohtukulli ette hakatakse tirima korruptsioonis kahtlustatavaid kõrgeid partei ja valitsuse tšinovnikuid ja sellest ka avalikult ajalehtedes kirjutatakse.
Angolast võtab SRTR Roobaku kursi Kanaari saartele, kalameeste unistuste maale, kus meeskonda ootab lennureis koju. Võiks arvata, et kõik närvesööv ja murettekitav on juba sügav ajalugu, kuid paraku peavad nii Jaak Volmer kui Alfred Kraavik nentima, et kuival maal need õiged jamad alles hakkavad.
Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses. Mida aga muuta ei saa, selle üle pole mõtet nuuksuda. Igas olukorras, olgu see nii vilets kui tahes, on saatusel meie jaoks kindlasti mõni võimalus olemas, ole aga ise mees, ära kõhkle, haara soodist ja heiska puri.
Raamat “Kuldkalake”
Romaanisarja neljas osa „Kuldkalake“ annab pildi kolhoosi Kaluri Poeg elujärjest murrangulisel 1988. aastal, kui loodi Rahvarinnet, möllasid rohelised ja kolhoos püüdis kuidagi ots otsaga kokku tulla. Kõigil oli suus IME-projekt ja võideldi fosforiidi kaevandamise vastu. Gorbatšovi suunamisel saabus Eestisse kompartei esimeseks sekretäriks Vaino Väljas.Kapten Volmer on olude sunnil määratud kamandama väikest krevetitraalerit Tipton, mille kolhoos on andnud Nõukogude Liidu hüdrograafiateenistuse käsutusse. Viimane on Nõukogude sõjaväeorganisatsioon, millel peale majakate ehitamise ja tulepoide paigaldamise tundub olevat ka veel muid huvitavaid ja mitte avalikke ülesandeid. Eesti majandusmaastikule ilmuvad esimesed välisinvestorid, kes leiavad siit paljut, mille üle imestada, taibates samas, et õigetel tingimustel võib siin kokku lüüa miljoneid. Kõik see muudab pildi ootamatult kirjuks ja mitmekesiseks, kuid väga murederohkeks lihtinimesele, kellele kuulutatakse avalikustamist, sõnavabadust ja uutmoodi mõtlemist, samal ajal kui poodidest vaatavad vastu tühjad letid ja riiulid ning suhkur, kohv, viin ja veel palju muud on talongikaup. Oli aasta 1988 …
Raamat “Meri taskus”
Jätkuvad tormilise 1989. aasta sündmused nii Eesti kui kolhoosi Kaluri Poeg elus. Kapten Volmeri saatus on teinud järjekordse kannapöörde, suunates mehe tööle väikese krevetitraaleri Dromia pardale, mis on sarnaselt sõsarlaevale Tipton ümber ehitatud tuukrilaevaks. Pisikese, 29 meetri pikkuse aluse ülesandeks on võtta ette hirmutav, 15 818 miili pikkune merereis Kesvalt Kamtšatkale. Ja seda kõige viletsamal aastaajal – hilissügisel, mil Läänemerel, Põhjamerel ja Biskaia lahel ajab üks tsüklon teist taga. Liialdamata võib öelda, et tegu on merelise kangelasteoga, kus ellujäämiseks peavad nii kapten kui iga meeskonnaliige olema oma ülesannete kõrgusel.Vähem tormiline pole ka kolhoosi Kaluri Poeg saatus, millele vajutab oma pitseri Eesti NSV Ülemnõukogu 16. novembril vastu võetud Eesti iseseisvusdeklaratsioon. Tarned idapiiri tagant kahanevad pea olematuks, mis omakorda vajutab pidurit kolhoosi toodangule. Peainsener Karaskil ja püügiosakonna ülemal Räimel tuleb leida võimalusi, kuidas ja milliseks otstarbeks kasutada Kesval valmiva uue kalatehase hooneid. Otsingud viivad murelikud mehed Soome.Avamerel aga juurdleb kapten Volmer meremeeste vana ütluse üle – kas meri mahub taskusse või siis mitte.
Raamat “Salahoovused”
Sel aastal kimbutavad nii Singapuris olevat Dromiat kui kalurikolhoosi Kaluri Poeg ohtlikud ja etteaimamatud hoovused. Laeva peamasina remondi kõrval tuleb kapten Volmeril lahendada muidki ja väga tõsiseid probleeme, millest mõnda poleks osanud uneski näha. Peainsener Karaski ellu murravad sisse ootamatused, nende hulgas ka Soome seikluste kaja, mis sunnivad meest üha sagedamini ja närvilisemalt suitsu kiskuma. Kõik see puudutab ka püügiosakonna ülemat Olev Räime, kes aga oskab paljusid raskusi ja muresid positiivse poole pealt hinnata. Polkovnik Looganil KGB-st on hoopis oma mäng mängida, nagu ka kolmanda järgu kapten Afanasjevil, kes leiab ennast ootamatult väga imelikus rollis. Kutsikast Antust saab tõeline merekoer ja laeva täieõiguslik meeskonnaliige. Moskvas aga algab 25. mail NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress, kuhu Eestist saadetud 48 rahvasaadiku osalemine etendas olulist tähtsust Eesti taasiseseisvumise protsessis, olgugi et kolhoosiesimees Juhan Palm sellest midagi ei arva. Oli pöördeline aasta 1989.
You are previewing: “Avameri I-VI. 6 raamatut”
“Avameri I-VI. 6 raamatut”
Seotud tooted
-
-
“Metsmees”€0.25 -
“Keiser Julianus”€0.25 -
-
“Tabamatus”€3.55
“Avameri I-VI. 6 raamatut”
€99.90
1 laos
| Tootja | Lembit Uustulnd |
|---|---|
| Seisukord | kasutatud Raamat on heas korras |
| Kaal | 3057 |
| Kirjastus | Varrak |
| Ilmumisaasta | 2018 |
| Lehekülgi | 2040 |
| Mõõdud | Tavaformaat |
| Kaaned | Kõvakaaneline |
Seotud tooted
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.