Baltisaksa kultuur on lahutamatu Eesti kujunemisloost. “Balti tragöödia” on romaanitriloogia, mis jutustab baltisakslaste loo siin maal, arvestades selle rahvusrühma traagilist lõppu, võib baltisakslaste saatust ka jutumärkideta lugeda: Balti tragöödia. Siegfried von Vegesacki “Balti tragöödia” ilmus juba 1935. aastal, niisiis veel enne päris saatuslikke sündmusi, aimates noid vaid ette.
Triloogia algab 20. sajandi alugse tüüpilise mõisaelu idülliga. Ei puudu siit vastuolud talurahvaga, samuti eneseidentiteet ja -vastandus keisrivõimule. Lõpuks jõutakse keerulistesse Vene revolutsiooni aastatesse ja sõjaaegadesse, mis jätavad Balti aadlikud kõikide rinnete vahele. Eesti lugejale võib huvi pakkuda võimalus näha meie ajaloo tähtsündmusi baltisakslase vaatenurgast: nii maailmasõda kui ka Landeswehri sõda, mõistagi võõrandamist, aga samuti näiteks õpinguid Tartu ülikoolis.
Parun Siegfried Reinhold Benedict Teophil von Vegesack (1888-1974) sündis Valgamaal Lobergi mõisas, omandas korraliku baltisaksa hariduse Riia linnagümnaasiumis ja õppis Tartu ülikoolis ajalugu. Tema kodukoht Lobergi mõis on saanud ka “Balti tragöödia” esimese osa pealkirjaks ja sündmuspaigaks. Mõisavaldus võõrandati kirjaniku vanematelt maareformi käigus ning noor Siegfried von Vegesack siirdus 1918. aastal Saksamaale ja asus elama Weissensteini lossi Baierimaal. Too iidne loss sai tema koduks ja loomeruumiks läbi kõikide maailmaajalooliste vapustuste kuni kirjaniku surmani 1974. aastal.
Sari: Eesti lugu nr. 20
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.