Back Cover

“Ei juhtunud midagi. Vahemäng sügisest kevadeni”

Esimene raamat sellest tsüklist kandis pealkirja “Kõik, mis kunagi oli. Pilte ühest suvest”

Unenäos ja mälestustes tunduvad asjad sageli ühteviisi lähedased ja ometi kättesaamatud. Näeme neid päris selgesti ja üllataval kombel isegi mitmest küljest samal ajal. Aga kui tahame neid vaadata veel lähemalt, eriti mõnd huvitavat üksikasja, tõmbub kogu pilt äkki uduseks, ja selle asemel et tõmmata seda petlikku maailma osasaamiseks lähemale, näeme, et oleme saatnud ta endast palju kaugemale.
Kui Ann Malm tahaks veel kord nii endamisi olles näha tuba, mis kümme aastat kuulus ainult temale, ja kuhu igasse pisiasja oli imbunud see aegamisi haihtuvate lõhnade segu, mida nimetame isiklikuks eluks, siis alguses oleks see üsna lihtne. On kerge näha jälle nelja seina, mille kahvaturoosade õitega tapeedid asendati ühetoonilise rohekashalliga juba ta kaheksateistkümnendal sünnipäeval, nii et seal tükk aega polnud enam midagi näha, kui ta hommikul silmad lahti tegi ja, nägu seina poole pööratud, püüdis uue päevaga kohaneda. On kerge näha natuke külmalt kõrget lage, mis vanamoelise kumerusega ja labasevõitu karniisiga üle läheb seinaks. Võib näha ka kaht kitsast akent, mis asusid nii lähestikku, et vahel võis neid silmi pilgutades pidada üheks, ja mille ruutude värv on läbi teinud kõik võimalikud varjundid, olenedes aasta- või päevaajast – suveööde värvitu hall, sügisööde sügavusmust, talvehommikute värvsinine ja suvehommikute valushele valgus: tuba asetses vastu hommikut. Mööbel oli muutlikumat laadi, ja ta armastas sageli seda ümber seada, samuti nagu pilte seinal, eriti siis, kui ta hakkas õppima kunstiajalugu ja püüdis kohandada teadusele sedagi väikest osa inimelus, mis peaks olema talle ainult rõõmuks. Ta mäletas kolme vaipa, millest ühegagi ta ei jäänud päris rahule, kuigi ta lõpuks leppis kõige viimasega, mis oli kõige kallim ja kõige vähem ilus. See oli vana ehtne samarkandi vaip, läbi käinud vähemalt ühe suurvürsti korterist ja revolutsioonitulest, milles oli kannatanud üks nurk, nii et suurt tugitooli ei saanud nüüd enam kohalt liigutada. Selle tõttu oli viimastel aastatel tema toas vähemalt midagi püsivat.

(Raamatus on endise omaniku nimi ja ostukuupäev)

Tootja

Karl Ristikivi

Seisukord

kasutatud


Raamat on aja jooksul kulunud

Kirjastus

Orto

Ilmumisaasta

1947

Lehekülgi

256

Mõõdud

Tavaformaat

Kaaned

Kõvakaaneline

Reviews

There are no reviews yet.

Be the first to review ““Ei juhtunud midagi. Vahemäng sügisest kevadeni””

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga