“Emajõelt ekvaatori alla”

Eesti kirjanik, ajakirjanik, polüglott ja maailmarändur Andres Saal (1861–1931) on meie kultuurilukku läinud esmalt oma ajalooaineliste jutustustega “Aita”, “Leili” ja “Vambola” ning ajalooliste uurimustega “Päris ja prii” I–II. Olles õppinu Baieris Kronebergi fotomehaanika koolis ning reproduktsioonitehnika instituudis Viinis, sai temast tsinkograaf. “Rahva kirgi ülesässitavate kirjatööde” lõplik ärakeelamine tsensuuri poolt 1893. aastal oli Saalile saatusliku tähendusega – 1897. aastal lahkus ta Eestist. Läbi Kesk-Euroopa, Itaalia ja Hollandi Indiasse (praegusesse Indoneesiasse) reisides asus ta Jaava saarel tööle fotograafia erialal. Pensionile minnes kolis Saali pere Los Angelesse, kirjanik ise tegi peale seda veel mitu maailmareisi. Mõtteloo-köitesse “Emajõelt ekvaatori alla” on koondatud tema kirjutised aastatest 1889–1926, mis suuremas osas ilmusid “Oleviku” veergudel. India nimede kirjaviisi osas on kirjastust aidanud Märt Läänemets.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.