… Mõnelt poolt on väidetud, et Eesti ei saanud 1939. aastal N. Liidu sõjalise ähvardusega esitatud baasidenõudmisele vastu hakata ka seepärast, et meie riigikaitse olevat olnud puudulik, relvi olnud vähe ja nende relvade tarvis lakskemoona veel vähem, piiridel puudunud kindlustused jne. Ma püüan nüüd esitada andmeid millest nähtub, et meie riigikaitse oli üldiselt hästi korraldatud, sõjavägi hästi välja õpetatud ning relvastatud ja varustatud jõukohaselt, mitte halvemini kui teiste väikeriikide sõjaväed, mõnel alal isegi paremini. Meie alistumises N. Liidu vägivallale 1939-1940. a. ei olnud mitte süüdi modernsete relvade puudus või vähesus, vaid tolle aja poliitiline olukord ning eriti asjaolu, et väikesel Eestil ei olnud hädas ühtegi abistavat sõpra ega liitlast. Meie jäime siis oma muredega üksi ja selles olukorras ei oleks meid päästnud ka kõige modernsemad relvad.
Meie sõjaväe juhtkonna koosseisus toimus 1939-1940. aastal rohkesti muudatusi sõjaväeteenistusest lahkumise, Saksamaale ümberasumise jne. tõttu. Seoses sellega oli raskusi juhtkonna nimestiku koostamisel. Võimalik, et siin mõni muudatus on jäänud nimetamata. Väeosade ülemad, neile võrdsed ja kõrgemad ülemad määras ametisse Vabariigi President. Kuni selle määramise teostamiseni oli vakantsetel kohtadel n.n. kohustetäitjad ülemad, keda ma oma teoses ei maini. Vabariigi väeosade ja Sõjavägede staabi osakondade numeratsiooni ja nimetuste kirjutamisel olen püüdnud kinni pidada meie sõjaväes kehtinud tavast ja vastavast juhtnöörist.
Oma teoses ma käsitlen Eesti sõjapoliitilist-strateegilist olukorda ja riigikaitset ning jutustan sellest, kuidas Moskva röövvallutajad Eesti okupeerisid ja Vabariigi sõjaväe hävitasid. …
Alfred Luts
Stochkolmis, augustis 1974
puuduvad paberkaaned, sees eksliibris
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.