Üks väielinna-romaan.
Kui tahan ausalt jutustada sellest, kuidas järgnev päevik on avalikkuse ette sattunud, siis pean enese seadma veidi halba valgusse. Seda päevikut, noore naise päevikut, pole ma leidnud pärast tema kirjutaja surma (avalikkusee pääsenud päevikute omanikud on enamasti ikka leidnud romantilise surma), seda päevikut pole selle omanik mulle kinkinud. Selle päeviku olen lihtsalt varastanud. Ning selle päeviku omanik elab noorena, imetelduna ja võib-olla ka õnnelikuna… See daam on muuseas kirjavahetuses mitmete kaugete maade muusikainimestega ning see tema kirjavahetus viiski mind tema päeviku juurde. Olen nimelt kirglik margikoguja ja kord Reigode juures õhtustades küsisin proua Kajalt muuseas, kas tal ei juhtu olema mõnd välismaise margiga ümbrikku? …
Kirjastus O./Ü. “Loodus” Tartu 13. Jaanuaril 1939 Nr.121 (Taskuformaat. Sees “Sõjaväe keskhaigemaja raamatukogu” tempel)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.