Sisuldasa mitmekihiline romaan “Jõgi voolab läbi linna” on seni Tuuri kõige mahukam toes, ühtlasi väga tüüpiline tema loomingule, sest ka siin on kõik tegelased jäädvustatud nende elu kriisiseisundis või pöördepunktis. Mitmes tema raamatus on läbivaks motiiviks juhus, selle osa inimese elus ja valikutes. Nii on see ka käesolevas romaanis, kus juhuse tahtel kohtuvad Põhja-Soome linnas kolme mehe eluteed, et mõni aeg rööbiti kulgeda, siis lahkneda ja taas kohtuda. Me jälgime Ilmari Autiot, Seppo Pihlajat ja Ilmari Pihlajat umbes poole aasta pikkuses ajalõigus, ent sellest piisab, et saada täielikku ettekujutust nende meeste senisest elu-ja käekäigust, sest Tuuri süüvib oma inimesevaatluses väga sügavale. Selle juures säilitab autor objektiivse hoiaku ega kipu lahendusi pakkuma: tema analüüsiv, tõde otsiv ja mõistusele toetuv maailmassesuhtumine sisaldab alati teatavat uurimuslikku skeptitsismi, mis väljendub hästi lauses “Uskusin et tean, missugustest osadest maailm on kokku pandud.” Tema teostes peab iga tegelane ise oma tees ja tões selgusele jõudma. Ja lugeja samuti.
A.H.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.