2002. aasta romaanivõistlusel III koha saavutanud romaan
Sirutan käe raamaturiiuli klaasuste vahele. Libistan nimetissõrmega piki köiteselgi, kuni riivan SEDA pöidlasejaga. Haaran tast kolme sõrmega ning püüdes mitte puudutada kapiuksi, tõmban käe tagasi. Pööran rannet ja veeretan kivi peopesale. Kivi mügarikud ei ühti piisavalt peopesa õnarustega, ma kohendan selle asendit väikese sõrme ja pöidlaga. Valkjad sooned kivi mustaval pinnal jätkavad peopesa mustrit, muutes seda aga oluliselt. Kivi teisest küljest väljailmuv kriim võib olla selle jätk. Meenutan ennustajaprouat, keda tudengipõlves purjuspäi külastasime. Nüüd võiks ta minu peopesa kirja liita kivi igavikumärkidega. Liigutan kivi, ning joontesõnum, mida ma niigi ei suuda dešifreerida, pakub välja uue saatuseversiooni. Paraku sama hämara. Ligistan teise käe keskmise sõrmega üle kivi kiiru. Kivi randmepoolses otsas on kaks selgesti tuntavat mõhna, üks suure, teine väiksem. Ma ei teagi midagi frenoloogiast ja võin vaid kujutleda, milliste vaimuannetega need seostuvad. Puudutan võrdluseks enda kiilas kukalt.
…
(Raamatus on niiskuskahjustused)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.