A. H. Tammsaare mõlemad näidendid kuuluvad eesti draamakirjanduse põhivara hulka.
“Juudit”, esmakordselt ilumunud 1921, viimisteltud kujul teist korda 1936, on ainestiku saanud muistse aja sündmustest, mis minevikus paljude autorite poolt on varem käsitlust leidnud, kuid Tammsaare teost iseloomustab eriline filosoofiline ning psüholoogiline sügavus, seejuures esineb näidend erakordselt õnnestunud kunstilises vormis nii kompositsiooni kui sõnastusstiili poolest.
Näidendit on aastakümnete jooksul mitu korda lavastatud ning seejuures püütud järjest õigemat tõlgitsemist leida. Teoses käsitlemist leidnud üldinimlikud tegutsemismotiivid haaravad mõtteid ja tundeid ka olevikus.
“Kuningal on külm” ilmus 1936. aastal on on õnnestunud satiir omaaegsete autoritaarsete valitsusrežiimide kohta Lääne-Euroopas ja ka kodanlikus Eestis. Kirjanik üllatas lugejaid ning teatrikülastajaid nii näidendi temaatika kui hämmastava huumoriga ning ka tabava satiiri teravusega.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.