Kabepartii jaguneb kolme ossa: alg-, kesk- ja lõppmäng. Kõik osad on tähtsuselt samaväärsed ning nende tundmine vajalik kõigile, kes tahavad heaks kabetajaks saada. Käesolevas raamatus käsitleme lõppmängu.
Võitlust paremuse eest alustatakse juba avangus. Keskmängus püütakse ülekaalu suurendada, et seda siis lõppmängus võiduks realiseerida. Lõppmängu iseloomustab täpsus ja teravus. Otsustatakse ju selles partii osas mängu saatus. Seepärast nõuab lõppmäng erilist ettevaatust, kõige tugevama jätku leidmise oskust.
Käesolevas töös käsitleme teoreetilisi ja etüüdilisi lõppmänge. Teoreetilistes lõppmängudes (näit. kolm kabet ühe kabe vastu; neli kabet kahe kabe vastu; kaks kabet ja kivi kabe ja kivi vastu jne.) on teooria võidu või viigi saamiseks välja töötanud kindlad võtted, käikude järjekord pole aga absoluutselt range. Etüüdilises lõppmängus võidab või viigistab üks pool (harilikult valge) ainuvõimalike kindlas järjekorras tehtavate käikude abil. Kaasajal loodud etüüdid on üles ehitatud arvestusega, et nad enam-vähem vastaksid teoreetilise lõppmängu nõuetele.
Partiis on raske kindlaks määrata, millal lõpeb keskmäng ja algab lõppmäng. Kabekirjanduses on hakatud pidama lõppmänguks seisu, kus kummalgi poolel võtab mängust osa kuni kuus kivi.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.