Back Cover

“Kalevala”

14.90

1 laos

Seisukord: kasutatud Kategooriad: ,

Koostanud Elias Lönnrot
Illustreerinud Akseli Gallen-Kallela

… Kõige kesksemad ja tõenäoliselt ka kõige vanemad kalevalalistest rahvalauludest on seotud “vana targa Väinämöise” nimega. Siia kuuluvad kõigepealt runod 1) Väinamöise sunnist ja maailma tekkimisest, 2) Väinämöise ja Joukahaise loitsimisvõistlusest, 3) Väinämöise Tuonelas käigust ja 4) Vipuses käigust, 5) tema imekaunist kandlemängust ja 6) Väinämöise kohtumõistmisest ning maalt lahkumisest.
Neis runodes esineb Väinämöinen oluliselt veel üsna arhailise nõidtargana, keda võib nimetada ka šamaaniks. Viimaseid tuntakse hiljem Lapis ja Siberi rahvastel, kui omal ajal oli šamanism võrdlemisi üldine ka Karjalas, Soomes, Skandinaavias, Põhja-Ameerikas jm. See usundiaste esines enamasti koos sugukondliku korraga ja selle peamiseks tunnuseks oli uskumus, et targa hing teatud autosugestiivse trasi (“love”) ajal käbi oma kehast väljas tarkusi otsimas surnud esivanemate juures. Kõige selgemalt esineb Väinämöinen säärase šamaanina, käies Tuonelas ja ujudes ussina läbi Tuonela jõe võrkude. Säärane “surnute maal” käimine (“katabasise”) motiiv ise on aastatuhandeid vana, esineb näit, juba assüüria “Gilgameš” – eeposes, kreeka “Odüsseias”, ka kristlikus mütoloogias (Kristuse põrguskäik) jm. ning põhjeneb igal maal umbes ühesugusel pärimuslikul psühholoogial. Ka soome kujutlus Tuonela jõest ja selle ülevedajast vastab lähedalt näit. kreeka müüdile Hadese piirijõest ja selle paadimehest Kharonist, kuigi see siin on välja maalitud väga soomeliselt. Kindlasti on vastav rahvapärimus sündinud juba ammu enne kristlust, kuigi sellega on hiljem liitunud uusi ladestusi.
Ka nn. Vipuses käik kujutab arvatavasti esialgselt mitte reaalse Väinämöise, vaid tema kui šamaani hinge tarkuseotsimist teise šamaani Vipuse juures, kelle hing niikaua loves viibinud, et ta keha juba mädanema on hakanud. Selle motiiviga on liitunud samuti ürgvana motiiv šamaani hinge käigust valaskala kõhus (nn. Joonase motiiv) ja sealsest tuletegemisest.
Juba pisut “realistlikum” on runo Väinämöise ja Joukahaise võistuloitsimisest. Selle aluseks on olnud pärimus mingist kokkupõrkest kahe šamaani vahel, kus üks teise sohu olevat nõidunud. Seegi laul võis sündida miljöös, kus šamaanisse veel üldiselt usuti ja tema maagilisi vägitegusid põlvest põlve ihalevalt edasi jutustati.
Väinämöise kandlemängu runo on nähtavasti mõjustanud igivanad rahvusvahelised motiivid muusikariista nõiduslikust mõjust loodusele (vrd. ka kreeka Orfeuse mäng ja vene Sadko mäng). See on runoks loodud veel arvatavasti soomlaste ja eestlaste tiheda läbikäimise ajal (siis enne a. 1200), kuna rida värsse eesti ja soome laulus ühte langevad. Kandletegemise kujutust nii Soomes kui Eestis on mõjustanud rahvusvaheline muinasjutt tapetud neiust: tolle surnukehast kasvab kask, millest tehtud kannel oma mänguga kõik nutma paneb.
Väinämöise ebaõnnestunud kohtumõistmine mingi leitud lapse üle kajastab vanaaegset kommet, et vanemateta lapsed hukati ja nimelt hõimu pealiku või nõidtarga kohtuotsust mööda. Runo on loodud (või uuesti loodud) eelmistest juba pisut hiljem ja meenutab kristliku keskaja ballaadistiili. Alles hiljem on sellega seotud pärimus Marjattast (neitsi Maarjast) ning Kristus-lapsest ja nii on kogu lugu saanud nagu sümboliks paganliku kultuuri taganemisest ja kristluse tulekust.
Väinämöise kui kuulsa targa nimega on liidetud alles hiljem igivana müüt, et maailm on tekkinud munast (seda on tundnud väga suur hulk Euroopa ja Aasia rahvaid, ms. ka eestlased Saaremaal). Arvatakse, et sellest juba väga vana ajal sündis kaks “Loomislaulu”, millest üks viidi Soome, teist aga viljelesid edasi eesti naislaulikud.

(Paberkaaned puuduvad)

Tootja

Elias Lönnrot

Seisukord

kasutatud


Raamat on heas korras

Kaal

1407

Kirjastus

Eesti Riiklik Kirjastus

Ilmumisaasta

1959

Lehekülgi

384

Mõõdud

Tavaformaadist suurem

Kaaned

Kõvakaaneline

Tõlkinud

August Annist

Ülevaated

Pole ühtegi ülevaadet

Ole esimene, et hinnata “Kalevala”

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga