“Kreeklane otsib kreeklannat”

Autor ise nimetab raamatut “proosakomöödiaks”. Sündmustik toimub nn kõrgkonjuktuuri õhkkonnas, milles lõpuks hävivad igasugused inimlikud tunded. Pääsemist aga tõotab ainult antiikaja muinasmaailm, kus inimese tundeelu ei seisnud veel raha, konkurentsi hävitamise ega naudinguelu teenistuses. Sellesse maailma põgenevad lõpuks ka teose peategelased, kes mõistavad, et vastasel korral ähvardab nendegi seni veel säilinud inimlikkust “jäätumise” oht.
1955.a. ilmunud essees “Teatriprobleeme” väidab Dürrenmatt, et aatomipommisajandil on komöödia ainukeseks draamažanriks, millega saab veel edasi anda traagilist. Igasugune üldine perspektiiv on Dürrenmatti arust muutunud absurdseks – ainult üksikul inimesel on elus veel mõningaid šansse.