“Kurbade kivide linn”

Ajalooline jutustus

“Leho kiirustas mööda kitsast ja rööpmelist tänavat jooksujalu alla randa.

Hiljaaegu räägiti turul, mille veeres seisis ka isa Uku parkalikoda, et sadamasse tulnud suur laev Saksast, kõht kallist kaupa täis. Seda laeva tahtis Leho ihusilmaga näha. Paate – jah, neid näeb lahel ju päevast päeva, aga suur kaubalaev, mis kaugelt tuleb, pole igapäevane külaline. Ta toob kaasa lõhnu, mis on võõrad, kuid erutavad ja meelitavad. Tema inimesed räägivad võõrast keelt ning on näinud maid, millest Leho kuuldagi pole saanud. Just sellepärast pidi ta laeva nägema. …”