“Lääne-Virumaa. Roheline Maakond”

Paslik oleks seda pildialbumit alustada lõiguga meie presidendi Lennart Mere raamatust Hõbevalge.
“Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asualale truud. Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks nimetame, ja igaühe juurde on meil mõni pärimus.
Maa kõneleb meiega meie keeles, kuid muidugi pole see metsade ega vete hääl, vaid kümnete põlvkondade sosin, nende tööde ja rõõmude, vaevade ja heitluste, tõdede ja vastutõdede kauge kaja.”
Mida parimat saaks soovida saateks vaatajale, kes kätte võtnud Lääne-Virumaa Rohelise Maakonna albumi? Maakonna, kus leiti, et ses pidetus ja maruliselt muutuvas ilmas peaks olema mingigi asi, mille järgi hinge- ja vaimukosutuseks haarata, mille osana ennast tunda.
Meie tunneme ennast eelkõige oma maakonna looduse osana, sellest ka isepäine otsus oleme Roheline Maakond.

…