3. juulil jätsin koduga hüvasti ja 3. augustil seisin jälle koduväravas.
Selle aja jooksul sõitsime maha ligi 13 000 km, sellest merereisi “Pobedal” 5349 miili, s.o. 9906km.
Külastasime kaheksat välisriiki; Inglismaad, Portugali ja Hispaaniat nägime eemalt. Reisisime Euroopas; Aasia ja Aafrika olid paaris kohas kiviga visata.
Rootsi oli vihmane ja vilu, Holland pilvine ja puhas, Pariisis olid jasmiinid ja jänkid, Itaalias kuumus ja kontrastid, Ateenas Akropolis ja aastatuhanded, Türgis vaesus ja viletsus, Bulgaarias kodune tunne.
“Pobeda” on 15 000 tonni mahutusega, salongide ja basseiniga, võrkpalli ja lauatennisega, raamatukogu ja kinoga, ambulatooriumi ja tantsupõrandaga, pesuköögi ja vannidega, juuksurist, rätsepast ja malest rääkimata. Köök on vägev, toit on hiilgav ja kapten on suurepärane mees.
Laeva teenindab 180 inimest. Turiste oli 430, moodustades 13 gruppi. Eestlasi oli “Pobedal” 20.
Kutsealade järgi oli turistide pere väga kirju. Oli kaevureid ja kunstnikke, õpetajaid ja õpetlasi, kirjanikke ja parteitöötajaid, arste ja ajakirjanikke, advokaate ja arhitekte, töölisi ja näitlejaid jne. jne.
Kui Rootsis üks ajaleht teatas, et jõudis kohale grupp nõukogude miljonäre, hakkas kogu laevatäis laginal naerma.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.