“Lendav hollandlanna”

“Lendav hollandlanna” sarnaneb nii sisult kui ka vormilt autori varasemate romaanidega “Delfiinide tee” (2009) ja “Sõnajalg kivis” (2006), moodustades nõnda kokku omapärase kirjandusliku triptühhoni; ühisteks tegevuspaikadeks on meri ja kõrb ja olematud rannad. Ning taas on peategelaseks üks kirjaniku kaugeid alter ego’sid, laevakirjutaja Parnassose Nikodemus, kes retkleb julgelt Ajas – vahepalaks autori visioon Wagneri ooperi esietendusest – ning kogeb selle muserdavat jõudu. Romaan on omalaadne pühendus naissoole, millele osutab ka selle pealkiri.