“Loogika, keel ja mõtlemine”

Esimeses osas “Loogika aine ja selle tähtsus” püütakse vastust leida 8 küsimusele. Nendest olulisemad on järgmised: mis on loogika, mille poolest erineb see teistest teadustest, mis uurivad mõtlemist, mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalloogiline õigsus, mis on loogiline seadus jms. Erilise vaatluse alla on võetud loogika seos kõne- ja väitluskunstiga. See osa on mõeldud eelkõige nendele, kes teevad loogikaga esimest tutvust. Üldhariduskooli uue õppekava järgi sobiks see õppematerjalina neile, kes õpivad loogikat VIII ja IX klassis kodanikuõpetuse raames. Esimesel tutvumisel loogikaga tuleks suuremat tähelepanu pöörata mitmesugustele praktilistele harjutustele, et tunnetada loogika tähendust eelkõige igapäevases elus ja argimõtlemises.

Teises osas “Traditsiooniline loogika” püütakse vastust leida 16 küsimusele. Põhiteemad on loogilise mõtlemise põhivormid (mõiste, otsustus, järeldus), õige mõtlemise seadused, väidete tõestus ja ümberlükkamine, argumenteerimine, loogikavead ja hüpotees. Teine osa on mõeldud kasutamiseks õppematerjalina eelkõige gümnaasiumi loogikaõpetuses. Kõrvuti mitmete praktiliste harjutustega tuleks nende teemade omandamisel pöörata juba suuremat tähelepanu ka nende teaduslikule ja metodoloogilisele tähendusele, seostades nende käsitlemist teiste gümnaasiumis õpitavate ainetega, nt filosoofia, matemaatika ja loodusteadustega.

Kolmas osa “Keel ja mõtlemine” püütakse vastust leida 9 küsimusele keelest, kõnest ja nende seostest mõtlemisega, tava- ja teaduskeelega. See materjal pole mõeldud kasutamiseks mitte ainult loogika-, vaid ka gümnaasiumi ning osaliselt võib-olla kõrgkooligi filosoofiakursuses.