Pärast aastast vabatahtlikku tööd Argentina pealinna vaestegetos pöördus Liis tagasi Eestisse, kuid rõõmu asemel puges ligi hoopis masendus. Segased tunded kogusid hoogu, sest koju saabumise esimestel kuudel koges ta ehedat kultuurišokki. Miks kõnnib eestlane pidevalt sünge näoga ringi, kritiseerib alatasa midagi või räägib lakkamatult tööst? Miks ei võiks vahelduseks kallistada, teiste vastu huvi tunda ja lõbusat lobajuttu ajada? Lisaks kõigele saabus majanduskriis, mis muutis tööpäevad majanduslehes Liisi jaoks masendavate uudist jadaks. Paljudele üllatuseks andis ta ühel päeval lahkumisavalduse, pakkis seljakoti ja asus rändama mööda Lõuna-Ameerikat.
Viimase aasta jooksul on ta oma teekonnal palju põnevat kogenud: tantsinud sambarütmide järgi Rio de Janeiros, käinud Boliivia pulmas ja sealsetel soolaväljadel, rääkimata külastuskäigust San Pedro vanglasse ja matkast mööda Surmateed. Lisaks Brasiiliale ja Boliiviale põikas Liis vahepeal ka Tšiilisse ja Argentiinasse. Kas teadsite, et rändurielu valivad üha rohkem just naised? Kuidas rändurina majanduslikult hakkama saada? Millega seisab silmitsi üksinda kaugele maale seiklema läinud inimene? Kas rändur jääbki rändama? Liis püüab neile küsimustele raamatu veergudel vastuseid leida. Lisaks kirevad peatükid Lõuna-Ameerika elust.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.