“Mõned mu sõbrad on inglased”

Sisukord

– Mõned mu parimad sõbrad on inglased – Kannata au eest – Haipuur.

James Aldridge sündis 1918. aastal Austraalias, omandas seal alghariduse ja töötas seejärel mitmesugustel aladel, muu hulgas ka ajakirjanikuna. Hiljem sõitis ta hariduse täiendamise eesmärgil Inglismaale, kus 30-ndate aastate terava klassivõitluse õhkkonnas formeerus tema marksistlik maailmavaade. Aldridge võttis osa fašismivastastest väljaastumistest ja üritas pääseda Hispaania kodusõtta. Teise maailmasõja puhkedes siirdus ta sõjakorrespondendina rindele, viibis Soomes, Norras, Kreekas, Egiptuses, Liibanonis, Iraanis, Albaanias, võttis osa Nõukogude armee pealetungist Berliinile. Sõjapäevil alustas J. Aldridge ka kirjanduslikku tegevust. Tema sulest on ilmunud romaanid “Auasi” (Signed with Their Honour, 1942), “Merekotkas” (The Sea Eagle, 1944), “Diplomaat” (The Diplomat, 1949), “Kütt” (The Hunter, 1950), “Kõrbeavaruste kangelased” (Heroes of the Empty View, 1954), “Ma tahan, et ta ei sureks” (I Wish He Would Not Die, 1957). Kogu maailmas tuntuks saanud romaanide kõrval on J. Aldridge kirjutanud ka novelle; need on avaldatud 1960. aastal üldpealkirja all “Kuld ja liiv” (Gold and Sand). 1960. a. valmis autoril järg romaanile “Ma tahan, et ta ei sureks”. Nõukogude lugejad tunnevad James Aldridge´i ka kui andekat publitsisti ja rahuvõitlejat, kelle artiklid ilmuvad sageli meie ajakirjanduses.

– V. T.

Loomingu Raamatukogu 10/1962