“Miks te läksite kaasa?”
Ma teadsin, et mulle niisugune küsimus esitatakse. Ma teadsin seda juba mitu nädalat varem. Ka see, mida ma vastama pean, oli mulle selge. Isegi täpsed laused olid sõna-sõnalt meeles nagu laulusalm. Ema oli neid mulle nii sageli korranud, et mul jäi üle näitleja kombel oma rolli tekst lihtsalt maha rääkida. Ka vastaosalise võimalikud küsimused said kodus põhjalikult läbi võetud. See stseen pidi kujunema järgmiseks:
“Miks te läksite kaasa?”
“Teised sundisid mind.”
“Kuidas nad seda tegid?”
“Ähvardasid naha peale anda.”
“Ja te kartsite neid?”
“Kartsin jah! Neid oli kolm. Ja nad kõik olid minust tugevamad.”
***
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.