“Nüüdisaegne lugu 2. osa: Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis”

Anatole France´i tetraloogia “Nüüdisaegne lugu” kaks viimast romaani “Ametüstsõrmus” ja “Härra Bergeret Pariisis” moodustavad mõnes mõttes omaette terviku. See aga pole siiski täiel määral mõistetav ega nauditav, kui ei olda tuttav kahe esimese romaani sündmuste ja probleemistikuga. (“Vallimäe jalakas” ja “Pajuvitstest mannekeen”).

Endiseks on jäänud eeskätt nädalakroonika vorm, france´lik följetonlikkus, mida on iseloomustatud juba tetraloogia esimese köite märkustes. Pisut on suurenenud publitsistlikkus ja otse elust võetud tekstide osatähtsus, mida aga oleks ilmne liialdus nimetada kollaažitehnikaks. /—/

Käesoleva köite romaanid erinevad eelmistest eeskätt ajaloolise tausta poolest Juba “Ametüstsõrmuse” teisest peatükist alates on nii otseseks kõneaineks kui ka sündmuste pidevalt aimatavaks tagamaaks kurikuulus Dreyfusi afäär. /—/