Legendaarse Homerose teine eepos “Odüsseia” erineb “Iliasest” paljuski. Sündmustiku keskpunktiks ei ole enam Trooja sõjakäik ise, vaid üks selle järellugudest – aruka sangari Odysseuse seiklus- ja kannatusrikas kodutee Trooja rannikult Ithaka saarele. Seetõttu on ka “Odüsseia” kirev elumaaling erinev “Iliase” omast, mis muistse ühiskonna inimesi kujutas ennekõike seoses sõjatraagikaga. Eluväärtused, mida iidne laulik kuulutab “Odüsseias”, ei ole enam üksnes autunne ja vaprus, vaid samuti ja veel suuremalgi määral arukus, leidlikkus, intellektuaalne uudishimu – ja nii erinev nagu on Achilleuse isiksus Odysseuse omast, on seda ka “Iliase” pateetiline põhitoon “Odüsseia” didaktilisemast laadist. Kui “Iliast” iseloomustab nagu hädakisa inimlaste õnnetuse, teadmatuse ja rumaluse pärast, siis näidatakse “Odüsseias” juba teed sellest pääsemiseks inimese enda mõistuse jõuga. “Odüsseia” ei võlu lugejat üksnes erakordselt vaheldusrikka sündmustikuga imelisil muinasjutumail ja -meredel kuni allmaailmani välja, vaid ka väga tõetruu olustikukujutusega muistsete kreeklaste rahulikust elust. Rohkem kui kümme aastat kestnud Odysseuse koduretke sündmused on sealjuures koondatud – tagasihaaravaid jutustusi kasutades – ainult nelikümmend päeva vältavaks pingeliseks faabulaks, mille kulgu kõigi selle tõusude ja mõõnadega on vaibumatus põnevuses jälginud mitme aastatuhande lugejad, eriti noored. Nagu “Ilias”, nii ilmub ka “Odüsseia” täielikul kujul eesti keeles esmakordselt (s.o 1963) dr A. Annisti tõlkes, mis värsimõõdultki taotleb võimalikult tihedat lähedust originaalile.
Eelmise omaniku nimi raamatus, puuduvad paberkaaned.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.