Ristikivi on ka romaani lausestanud rahvapärases, värvikas, värskete mõttetuksatusega rikastatud tabav-lopsakas eesti keeles; selles kohtame ainult üksikuid võõrsõnu ja lauseid. Tõtt öelda, Ristikivi keel ongi tammsaarelik nii lauseehituselt kui ka sõnavalikult, (…) vaadelgem ainult, kuidas ta lause lõpud löövad lipsu, pildudes kogu aeg humoristlikke paradokse.
– Hugo Viires, 1940
Vana hansalinn saab ka kaupmehelikus osas oma hilinenud kroonika. See pole küll nii ulatuslik nagu näiteks Galsworthy tsükkel, kuid raha ja kapitali osatähtsus on raamatus vähemalt sama suur.
– Arvo Mägi, 1962
Jakob Kadarik elab võõras majas, mille päriselanikud tajuvad teda kui võõrast majas, ehkki peategelane ise tahaks seda näha õige mehe kojana. Paraku saab viimast võtta ainult irooniaga. Nii on pealkirja mõlemad variandid harukordselt märkitabavad.
– Oskar Kruus, 1984
Tallinna-triloogia kujutab endast edasimarssivat eestlust. Kõige olulisem probleem on aga hoopis inimese ajalooline dimensioon, inimese teekond.
– Toomas Liiv, 1987
Omaenese loomingusse integreeritult tõi just tema eesti kirjanduse elutunnetusse mõndagi väärtuslikku inglise vaimulaadist.
– Maie Kalda, 1997
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.