Šveitsi kirjanik Max Frisch ütleb oma romaani kohta: “See raamat on eluloo vastand. Tuleb ette, et inimene ei saa end oma elulooga samastada. Et end väljendada, peab ta välja mõtlema; ta visandab oma mina, mida ta katsetab väljamõeldud olukordades.”
Mees kes teeskleb pimedat … Ta on oma kujutluses õnnelikus abielus – tänu sellele, et on pime.
Selle romaani naisekuju – nähtuna mehe silmadega – on maailmakirjanduse hõrgutisi.
Hea ajaviide, kuid nagu ütleb autor: “Ajaviide pole muidugi eesmärk, vaid sööt.”
Monokkel, 1996 414lk
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.