“Me tahtsime turundujuhiga lihtsalt pulli teha,” väidab kommivabrikant, piima- ja leivatööstur Oliver Kruuda 2005. aasta sügisel kohalike valimiste kampaania ajal lahvatanud K-kohukese skandaali kohta. “Kui näljane haug võtab, siis ta neelab konksu kusagile kõhuõõnde, aga meedia tõmbas minu K-kohukese otse taguotsa, nii et konks rippus välja. Teles oli see neli päeva järjest esimene uudis. Lehtedes ka. Kui nad seda poleks teinud, oleksin ma olnud nagu loll koos oma K-kohukesega. Aga vahva on nii teha. Teed kogu aeg selliseid pisisuli tempe, et keegi sind kinni panna ei saa. Kui märtsis 2007 tulevad riigikogu valimised, siis teeme ka kindlasti midagi. Ma juba kapos küsisin, kas paneme aja kinni. Et kui te kiired olete, võime juba aprillis kokku saada. Aga võime ka mais juttu ajada. Juunis-juulis tahan ma lastega koos olla ja reisida, siis pole aega.” /—/
Käesolev raamat püüabki otsida vastuseid küsimusele, kes on see Eesti majanduse paha poiss.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.