Alljärgnev jutustus sai algimpulsi Amandus Adamsoni vanema tütre Corinna Tammpere suulistest ja kirjalikest mälestuskildudest. Ilma nendes esinevate nimede ja pisiseikadeta olnuks mõnegi lõigu, iseäranis Itaalia olusid käsitlevate peatükkide kirjapanek märksa raskem.
Kasutatud on ka kujuri abikaasa Eugenie Gertrud Adamsoni ülestähendusi, mis leiduvad Tartu ja Tallinna kunstimuuseumides, Amandus Adamsoni enese kirju ja ajalehtedes ning muuski trükisõnas ilmunud kirjutisi.
Suurt abi andsid 1960. aastal avaldatud monograafia “Amandus Adamson” autor Tiina Nurk ja kirjandusteadlane dr. Endel Nirk. Hüva nõuga ning muulgi viisil olid abiks ja toeks skulptor Juhan Raudsepp, kodu-uurija Lembit Ordes, omaaegsed paldisklased Viktor Ülenõmm ja Endel Liive ning Väike-Pakri saarel sündinud-kasvanud ja hiljem nimeka pedagoogina tuntuks saanud Viktor Pöhl. Palju tänu neile, kes raamatu ilmumise jõudsid ära oodata; kolmest siinmainitust on jäänud vaid hea mälestus.
Jutustuses pole fiktiivseid tegelasi, kuid aimamisi kirjapandud ütlemisi ja olukordade kirjeldusi on. Fictio cedit veritati…
Autor
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.