“Poisid tänavalt”

Kaevu tänavasse Vaglaraua õuemajja kolis õhtu eel uus majahoidja. See oli pikk ja tugevakondiline keskealine naine heleda pea ja kärmete liigutustega.

“Niki, vaata, et sa mul hulkuma ei lähe. Aita kraam sisse kanda,” ütles ta oma pojale, kes kraamikoorma kõrvale uudishimulikult õuel ringi vahtis.

Niki oli umbes kümne-üheteistkümneaastane poisiklutt, niisamasuguse heleda peaga nagu ta emagi. Ema vali käsk ei näinud teda rõõmustavat. Ta oli just praegu tahtnud minna läbi planguava naaberõue piiluma. Nüüd aga astus ta hoopis koorma juurde, upitas sealt tooli pealaele, nii et selle jalad vastu taevast kerkisid. Rinna ette ulatuvast toolileenist kinni hoides laskis Niki kuuldavale toreda mootorisurina. Taldu mööda maad vedades kujutas ta niimoodi autot ja suundus kerge kaarega hobuse nina alt läbi ukse poole.

…