“Puhastustules”

Luuletused

Käesolev väike luuletuskogu on selle eesmärgiga ilmunud, et tunnistada ja austada Jumala ja Tema Poja Jeesuse püha nime. Mu ainus soov on nende väikeste, lihtsate luuletuste kauda teha vaimulik maailm reaalseks iga lugeja südames nii nagu ma ise seda kogen.
Olen sündinud Hiimuaa põhjapoolsel rannal, kus maapind on kõige kehvem, paesem ja liivasem. Seal oli mu vanematel keskmise suurusega talu, kus kasvasin üles usklikus kodus. Mul on heameel, et juba lapsena kuulsin sõnumit Jeesusest. See tõi mu hinge eriliselt kauni sära ja juhtis mu mõtted juba varakult taevastele asjadele, mis jäid meelde kogu eluks.
Viieaastaselt õppisin lugema oma ristiisa juhtimisel, kes oli küla sepp ja elas meie läheduses. Ta tuli igal õhtul otse sepikojast, olles ise must ja nõgine. Mina ootasin “Kuke aabits” ja puust voolitud pikk, peen orgike käes, millega hoidsin lugedes sõnade järje. Ja siis me lugesime. Oli lugemine lõpetatud, anti uus ülesanne järgmiseks õhtuks. Lugemine tekitas sisemist rõõmu, sest see läks ladusalt ja ilma suurema pingutusteta. Veel sügavamat rõõmu tundsin lapsehinges, kui ristiisa peale õnnestunud lugemist võttis taskust rahakoti ja sellest otsis viiekopikase vaskraha, mille ulatas mulle sõnadega: Olid tubli poiss!
Hakkasin varakult paberile kritseldama lühikesi luulevormis mõtteid, kuid suuremaks kasvades jäi see väike talendike unustusse. Nüüd haiguse ajal, kui igapäevastes valudes ja vaevades mu ihuliikmed üles paistetasid, muutusid kõveraks ja kanestusid, tui töövõimetus. Neil päevil, kui olin Kolgata risti all üle elanud Jeesuse ääretut armastust, otsisin jälle selle äraunustatud aarde üles.