… Aga viibimine saarel pole rõõmus ning muretu rännak paradiisis, vaid pigemini põlemine puhastustules, arvepidamine iseenesega.
Kui meeles peame, et üks jutustatud lugu on ainult üks variant paljudest võimalikest, ja kui me ei unusta, et luules on kasutatav ruumiline ja ajaline ebapidevus, siis olemegi eelduste juures, mida on vaja järgneva loo mõistmiseks.
Tõelise ja ebatõelise piirimail ekslevad jooned, realistlik, aga siiski unenäole sarnanev tagamaailm – see on Joonatani teine päev oma vanas koolilinnas, vaadeldud nüüd kõike mäletava silmaga. Aga Joonatani viibimine saarel, ta eksikäigud linnas võimaldavad näha ainult üksikuid lõike meie teisest teemast, s.o. elust ühel okupeeritud maal. Väljas arenevad sündmused oma rada, need puudutavad ka Joonatani. Sellest, mis vahepeal juhtub, jääb palju väljapoole, jääb aimatavaks. Aga kunas me suudaksimegi maailma näha õieti ja säärasena nagu ta tõeliselt on?
Ärgem unustagem, et see on lugu – õieti luuletus – veli Joonatanist, kes tuli kadunud aega ja oma nägu otsima, mitte kellestki teisest.
Sellele pole palju lisada. Vahest ainult seda, et ka käesolev toimub tegevus saabumise ja lahkumise vahel üheainsa päeva jooksul. Võimalusi nende kahe punkti vahel on mitu. Milline neist variantidest, mis Joonataniga juhtus, on kõige võimalikum, kõige tõelisem? …
(paberkaaned kulunud ja seljalt katki)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.