Kallis Denis, siin on lugu, mille ma leidsin vanast saksa eeposest “Nibelungide laul”. See lugulaul sisaldab rohkesti imepäraseid seiklusi, milles osalevad küll tillukesed kääbused, küll vägevad surelikud.
Osa neist seiklusist moodustab selle raamatukese sisu. Ja juba ma näen, kuidas sa istud lastetoas ja loed neid.
Avaneb uks, aga sa ei tõsta pilku. “Denis! Denis!” hõigatakse sind, aga sina ei kuule, sest õigupoolest ei viibi sa nüüd enam lastetoas.
Sa oled rännanud ära Nibelheimi, sinna, kus elavad kentsakad väikesed inimesed, kellest sa loed, ning sinu kõrvad kuulevad vaid tillukeste nibelungide kimedaid hääli ja silmad näevad vaid nende pentsikuid krimpsus nägusid.
Siegfried on “Nibelungide laulu” rõõmsameelne kangelane. Huvitav oleks teada, kas sinu meelest on ta niisama vapper nagu prantslane Roland või niisama rüütellik nagu su inglasest lemmik Warwicki Guy. Aga isegi kui sa arved, et saksa kangelane on sama vapper ja rüütellik nagu nemad, ei usu ma eriti, et sa loed seda raamatut ikka ja uuesti sama sageli, nagu lugesid juttusid prantsuse ja inglise sangaritest.
– Armastusega sinu
Mary MacGregor
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.