Maailm säras, õitses ning lõhnas. Oli kevad. Õisi oli palju kiriku ümber kasvavatel puudel. Õisi oli palju raputatud ka teele, mida mööda sammus pruutpaar orelihelide saatel kiriku altari juurde.
Pruutpaari ees hõljus kaks umbes kümneaastast tüdrukut valgetes õhulistes kleitides, suured lillekorvid käes, just nagu pilvedest tulnud inglikesed. Altari ees jäid tüdrukud seisma, üks pruudi ja teine peigmehe poolsel küljel, kogu laulatustalituse ajaks.
Pruut kandis valget kleiti ja loori, mis voogas ja lainetas ta järel kirikupõrandal. Tal oli uhke rüht kõnnakus. Ta vööjoon oli sirge ja kitsas ja näis, nagu olnuks rindade ja puusa kumerustel ruumipuudus õhukese pingul siidi all. Pruudi tumepruunid paksud juuksed olid kammitud kõrgeks soenguks ta pealaele, kus särasid üksikud pärlid nagu tähekesed. Ta seisis rahulikult, peaaegu uhkelt oma peigmehe kõrval, aga ta sinised silmad ekslesid rahutult õpetajalt altaripildile ja sealt tagasi õpetajale. Jaa-sõna libises kergelt ja kõlavalt üle ta huulte ja naeratus mängles nagu hele paistus ta kaunil palgel.
Nad olid laulatatud meheks ja naiseks. …
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.