Küpse Nõukogude aja tegelikkuses omandasid olulise tähenduse uued, Mustamäe ja Õismäe tüüpi elurajoonid, mis pakkusid võimalust elada kõigi mugavustega korteris. Käes oli Beržnevi stagnatsiooniaeg ja nõukogulik elulaad oli jõudnud sadestuda paljude eestlasete igapäeva. Mati Undi “Sügisballist” sai juba ilmumise aegu (1979) kultusteos – tegemist on müüti loova tekstiga, mis on võrreldav Lutsu “Kevadega”. Unt annab seni ilmetute magarajoonidele oma tegelaste kaudu näo ja iseloomu, jäädvustades tolle aja olustiku kirjandusse.
Mati Unti on peetud modernistlikemaks eesti kirjanikuks ja “Sügisballi” omakorda tema loomingu modernistlikemaks romaaniks. Stseenid elust uuselamurajoonis ilmuvad lugeja ette fragmentidena, mida kannavad kuus peategelast. Teoses võib näha läbilõiget 1970. aastate Eesti ühiskonnast. Veiko Õunpuu on teinud romaani järgi ka samanimelise filmi (2007), mida on saatnud menu kodumaal ja mis on pälvinud tunnustust mitmel välismaa filmifestivalil.
Mati Unt (1944-2005) sündis Põhja-Tartumaal, käsi Tartu 8. keskkoolis ja lõpetas 1967. aastal Tartu ülikooli ajalookeeleteaduskonna. Kirjanduslikku tegevust oli ta alustanud juba varem, esikromaan “Hüvasti, kollane kass” ilmus 1963. aastal, kirjanike liidu liige oli ta 1966. aastast. Peale kirjanduse on Undil hindamatuid teeneid eesti teatris, aastate jooksul on ta lavastanud ligi sada näidendit.
Sari: Eesti Lugu nr. 43
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.