“Suvi, kui kõik olid armunud”

Sel suvel on armunud kõik, kellega Leenal tegemist. Tema venda Mattit on see igatahes üsna hullusti tabanud. Ta paneb end tundideks vannituppa luku taha, pigistab vinne näol ja ajab olematut habet. Ka Eila, kokk, käitub teisiti kui muidu. Ja Leena? Temagi tunneb end oma klassi tulnud uue poisi läheduses üsna koomiliselt. Kui too talle otsa vaatab, hakkavad põlved värisema. Leena on ühteaegu nii õnnelik kui kurb. Kas see ongi armastus?