“Suvine äike”

Juan Garcia Hortelano sündis 1928. aastal Madridis. Pärast pikemat viibimist Cuencas tuli ta tagasi pealinna, kus lõpetas ülikooli õigusteaduse litsentsiaadina. Madridis elab ta ka praegu. Tema esimene romaan “Uued sõprused” (“Nuevas Amistades”) sai 1959. aastal “Biblioteca Breve” auhinna. Käesolev romaan, “Suvine äike” (“Tormenta de Verano”) sai 1961. aastal Lääne kirjastajate vastasutatud rahvusvahelise auhinna “Formentori”. See 10 00 dollari suurune auhind näeb ette raamatu samaaegse väljaandmise 14 maal.

Näiliselt tähtsusetu sündmus, alasti naiselaiba leidmine rannas laste poolt, toimib vedruna, mis paneb käima kõlbelise protsessi “Suvise äikese” peategelase hinges. Tegevuspaigaks on rikka rahva, rikaste madriidlaste suvekoloonia, mille on kavandanud ja ehitanud Javier, teose peategelane. Laiba nägemine, ülekuulamised, koloonia laste küsimused ja ärevus ühenduses vahejuhtumiga, mis nendele selle vihmase suve tähtsaimaks sündmuseks muutub, teated, mis Javier juhuslikult ühe armuseikluse kestel surmajuhtumi tõeliste asjaolude kohta saab, kutsuvad temas esile südametunnistuse kriisi. Tülgastusega tunneb ta end kuuluvat ülekohtuselt privilegeeritud sotsiaalsesse gruppi, mis küüniliselt passiivsena elab oma elu keset ümberringi laiuvat rahutuks tegevat maailma. Javier otsustab oma elu ümer seada, üritab loobuda oma mugavaist valedest, siiralt pürgida ohtliku ja ausama tuleviku poole. Ent niipea kui vahejuhtum, mis temas kogu selle sisemise rahutuse tekitas, leiab lihtsa lahenduse, pöördub Javier otsekohe ja suurima loomulikkusega tagasi sellesse seltskonda, keda ta näib vihkavat, ent kellega teda köidavad sidemed, mis on tugevamad tema südametunnistusest.