Poola kirjanik Stanislav Lem (1921 – 2006) on tähelepanuväärsemaid ja tuntumaid nimesid nüüdisaja filosoofilises fantastikas. Ta on lõpetanud Krakovi ülikooli arstiteaduskonna, tegelenud psühholoogiaga, uurinud teaduse ajalugu ja teooriat. Tema esimene ulmeromaan “Astronaudid” ilmus 1951. aastal. Järgnesid “Magalhaesi pilv” (1955), “Ijon Tichy kosmoserändude päevikud” (1957, e.k. 1962), “Eeden” (1959), jutukogu “Sissetung Aldebaranilt” (1959), “Solaris”, “Tagasitulek tähtede juurest”, “Vannist leitud käsikiri” (1961), “Robotite muinasjutud” (1964)…
Lemi loomingule on iseloomulik probleemide globaalsus, filosoofilise analüüsi vahedus, aga ka ulmekirjanduses harvaesinev meisterlikkus fantastilise keskkonna kujutamisel ja karakterite loomisel. Hoiatusromaan “Tagasitulek tähtede juurest” on “Solarise” kõrval üks populaarseimaid. Autor on siin valinud tsivilisatsiooni arengu ühe teoreetiliselt võimaliku variandi ja näitab heaoluühiskonda ning selle välise kesta all peituvat ummikut. …
Toimetaja (1976)
Sari: Mirabilia
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.