“Teatrist”

Olen aeg-ajalt oma vanu kirjutisi sirvinud. Mitte kõiki, kõik ei huvitagi enam. Tekste, mis jäävad väljaspool oma aja konteksti kaugeks, mille olulisust vaid läinud aastate meenutusena – esietenduste ja uute hooaegade eelsed kirjutised, juubeliõnnitlused, päevakajalised sõnavõtud, mitmed ka elust või poliitikast – ma siia ei kogunud.

Algul mõtlesin, et täiendab mõnda artiklit – kirjutan juurde uut informatsiooni, lisan täpsustusi. ent seejärel loobusin. Uuendades olen juba ise teine inimene – vanem, kogenum. Ja see hoog, mis oli aastakümnete eest, on teisenenud. Kõike üle lugedes, raamatusse koondades, teen paratamatult kokkuvõtet. Ja tõmban mõttelise joone.