Austria kirjanik Arthur Schnitzler (15.05.1862 – 21.10.1931) oli hariduselt arst, täpsemalt närviarst, ja võiks öelda, et siis, kui ta otsustas täielikult kirjutamisele pühenduda, sai temast kirjanik, kes tundis end ikka veel arstina. Pole siis ime, et oma loomingus on ta päris tihti kasutanud võtet kujutada toimuvat arsti pilgu läbi: “haigusjuhtu” vaatleb nii-öelda dr. Schnitzler, ent kirjeldab ja vormib kirjanik Schnitzler. Ka võib korduvalt täheldada, et fantaasiamaailm ja tegelikkus saavad tal üheks ning mine võta siis kinni, mis toimus päriselt, mida aga nähti unes või lihtsalt kujutati ette. Selline unenägude või unelmate (saksa keeles tähendabki “Traum” mõlemat) ja reaalsuse omavaheline läbipõimumine ongi vahest Schnitzleri loomingu põhimotiiv, nagu rõhutab ka saksa kirjandusteadlane Walter Rösler. Tema sõnul jätkub Schnitzler unenäotemaatikaga austria kirjanduse traditsiooni, mis ulatub barokist – juba jesuiidid õpetasid, et elu on üksainus lühike unenägu – Herzmanovsky-Orlando luuletusteni välja.
…
Loomingu Raamatukogu, 2000 /15-16
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.