“Vaesed inimesed”

Valimik jutustusi. Sisukord: Vaesed inimesed. Valged ööd. Väike kangelane. Talviseid märkmeid suviseist muljeist. Mängur. Tasane. F.M. Dostojevski jutustused. Selgitavaid märkusi.

Suur vene kirjanik Dostojevski on tuntud eeskätt oma maailmakuulsate romaanide autorina, ent tema loomingus on tähtis koht ka jutustustel. Oma kirjanikutee algul kirjutas ta võrdlemisi pika ajavahemiku jooksul peaaegu ainult jutustusi. Käesolevasse valimikku on koondatud kuus tema jutustust väga erinevatelt ajajärkudelt.
“Vaestes inimestes” kujutatakse haruldase meistelikkusega linna põhjakihtide elu. Näidatakse, kuidas inimesed on alatasa mures homse päeva pärast, kuidas neid, alandatuid, tabavad ebaõnnestumised elus. Jutustuse peategelane väikeametnik Makar Devuškin on sunnitud vaesuse tõttu elama köögis vaheseina taga ning ta on kogu aeg hirmul, et teda võidaks vallandada. Veelgi raskem olukord on tema armastatul, noorel neiul Varenka Dobrosjoloval, kes elatub juhuslikust teenistusest. Selle teose peategelased on südamlikud inimesed, kuid elu poolt arglikuks muudetud. Kuigi Devuškini vaim on kuidagi nüristunud, sest ta on juba aastakümneid ainult kroonupabereid ümber kirjutanud, on ta suuteline õilsateks tegudeks, eneseohverduseks. Dostojevski näitab selle väikeametniku hingemaailma, tema sisemist “mässu” ja lootust tagasihoidlikule õnnele ning meeleheidet, nähes, kuidas see õnn lõplikult kokku variseb.
Hoopis teist laadi on jutustus “Valged ööd”. See romantiline lugu vaesest Peterburi haritlasest, kes tunneb end labaste, väiklaste huvidega inimeste hulgas võõrana ning lahkub karmist tegelikkusest unelmate maailma. See üksildane inimene unustab isegi tavalise kõnelemise ja hakkab rääkima, nagu loeks ta raamatust. Tema teadvuses segunevad uni ja ärkvelolek, ja valgete ööde nõiduslik valgus asendab talle eredat päevast päikest. Niisama kiiresti, nagu möödub valge öö, möödub ka unistaja üürike rõõm: lahkub armastatud tütarlaps. Unistuslikkus on omamoodi protestivorm valitseva korra vastu, kuid see on passiivse ja nõrga inimese protest.
“Mänguris”, välismaal elavate venelaste elu käsitlevas jutustuses, on kujukalt esile toodud kaks teemat – ohjeldamatu kirg ruletimängu vastu ja meeletu, piinav armastus. Peategelane Aleksei Ivanovitš, arukas ja korralik inimene, kulutab asjata oma hingejõudu ning temast saab lõpuks üksildane poolhaige hulkur, kes kõik oma lootused paneb õnnele ruletimängus. Rulett on siin kapitalistlikus maailmas elava inimese kapriisse ja muutliku saatuse sümboliks – saatuse, mis võib äkki inimese kõrgele tõsta ja niisama kiiresti tema laostada ja hävitada.
“Talviseis märkmeis suviseist muljeist” avaldab kirjanik mõtteid oma esimeselt välismaareisilt Saksamaale, Prantsusmaale ja Inglismaale.
“Väikeses kangelases” käsitleb autor suure südamesoojusega lapse hingeelu. “Tasase” käsitlusobjektiks aga on ühe abielu traagika.