“Vihavald”

“Vihavald” elustab tükikese meie esivanemate kaugemat minevikku. – Jüri Selirand, 1970

Materjali kogumisel tegi kirjanik läbi vanade viikingite laevatee Balti merest Musta mereni: mööda Daugavat ja Dneprit Kiirevi Hersonisse ja sealt Musta merre. Daugava suust kuni jõe ülemjooksuni käis ta läbi jalamehena, matkamehena viis tee teda edasi ka neis paigus, kus jõelaevad läbi ei pääsenud. – Sirp ja Vasar, 1970

Kes armastab põnevaid lugusid, see loeb H. Sergo “Vihavalla” õhinal kaanest kaaneni läbi. Ja “Vihavallast” saab kahtlemata rohkem kui ühe seiklusiahmiva poisi meeliskangelane. Pole ju haarava sündmustikuga (pealegi veel ajaloolises rüüs) romaanid meie kirjanduses just igapäevane lugu. – Silvia Luksep, 1970

Kas “Vihavald” oli omal ajal Sergo populaarseim romaan, on tagantjärele üheselt võimatu öelda. Samas on ta kindlasti tema teostest üks haaravaim. Selles ühinevad autori huvi ja armastus meresõidu ning ajaloo vastu, oluline roll on ka autori kodusaare lool, mille omalaadseks tekkemüüdiks võib “Vihavalla” lõpplahendust tegelikult ka pidada. – Peeter Helme, 2007