“Viimane kuninganna”

Kastiilia Juana, viimane hispaania verd kuninganna, kes päris oma maa trooni, on sajandeid olnud müütiline ja mõistatuslik tegelane, kelle külge on kinnistunud nimetuse Juana Hull (Juana de Loca). Kas ta oli legendaarne leinav lesk, kelle abikaasa kaotus segaseks muutis, või on ajalugu vääriti mõistnud naist, kes oli oma ajast ees?

Hispaania kuninganna Isabeli ja kuningas Fernando kolmanda lapsena sündinud Juana sattus juba varakult oma vanemate poolt kungiriigi ühendamiseks toimuva armutu võitluse keskmesse, olles tunnistajaks Granada langemisele ja Kolumbuse avastusreisidele. Kuueteistkümneaastasena anti ta naiseks Flandria ertshertsog Philippe´ile, mis moodustas osa Juana vanemate Hispaania tugevdamise strateegiast, samuti nagu tema noorem õde, Aragoni Katariina, oli saadetud Inglismaale, kus tast sai lõpuks kuningas Henry VIII esimene naine.

Oma noore ja näguse abikaasa, Habsburgide impeeriumi ainsa pärijaga leiab Juana ootamatu armastuse ja on esialgu rahul oma laste ja kogu eluga Flandrias. Ent pärinud Hispaania trooni, märkab Juana, et on segatud võimuvõitlusse oma abikaasa vastu, mis kasvab nii tugevaks, et tõmbab kaasa ka Euroopa tähtsamaid monarhe. Ümbritsetuna vaenlastest, kes kasutavad Juana arukust ja uhkust relvadena tema vastu, tõotab ta kindlustada Hispaania krooni ja päästa riik varemeist, maksku see mis maksab.

Romaan viib lugeja Hispaania süngest majesteetlikkusest Flandria, Prantsusmaa ja Tudorite Inglismaa sädelevatesse ja ohtlikesse õukondadesse ja sealt jälle tagasi kuueteistkümnenda sajandi alguse Hispaaniasse, meie ette tõusevad vastuolulised Juana vanemad, katoliiklik kuningapaar Isabel ning Fernando, samuti paljud teised tolle ajastu mõjukad persoonid.