“Teatriaeg liigub kiirelt”
Valik teatriartikleid. Kogumik sisaldab tuntud teatrikriitiku, kunstiteaduste doktori, professor Karin Kase ajakirjanduses ilmunud artikleid. Autor analüüsib eesti teatri arenguloolist protsessi läbi silmapaistvamate lavastuste rohkem mängitud autorite ja lavastajate/näitlejate otsingute. Käsitlemist leiab ka teatri ja vaataja vahekord teatrisotsioloogilisest aspektist nähtuna.
“Tartu Ülikooli ajalugu” I-III osa. 3 raamatut”
Kolmeköitelise teadusliku väljaande esimene köide käsitleb perioodi Tartu ülikooli asutamisest aastal 1632 kuni 1798. aastani, s.o ülikooli tegevust Rootsi võimu perioodil. Teine osa käsitleb Läänemere kubermangude ülikooli taasavamise eellugu aastail 1802-1917 ja selle materiaalse baasi loomist ning õppeasutuse tegevust Tsaari-Venemaa ühe juhtiva kõrgkoolina, samuti sündmusi Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni päevil. Kolmas köide käsitleb ülikooli tegevust kodanlikus […]
“Uusi fakte ja hüpoteese Muinas-Peruust”
Autor on tuntud ajaloolane, ajalookandidaat, Peruu muistsete tsivilisatsioonide ja Lõuna-Ameerika indiaanlaste etnograafia eriteadlane. Vastates paljudele meid huvitavatele küsimustele sellest vallast, annab ta ülevaate on praegusaegsete teadmiste tase nendest iidsetest rahvastes.
“Trooja sõda”
Poola nüüdiskirjanik Aleksander Krawczuk viib lugeja oma haaravalt kirjutatud raamatus antiikmaailma, Trooja sõja aegadesse, ning näitab, kuidas ajaloolased Homerose “Iiliasest” lähtudes on sammhaaval jõudnud muistsete sündmuste ja faktide tõeni.
“Avarise isandad”
Lääne tsivilisatsiooni lätetel. Inglise egiptüloogi David Rohli elukäik on peaaegu sama ebaharilik kui tema teooriad. 1950. aastal sündinud Rohl alustas rokkmuusikuna ja hakkas muistse ajalooga tegelema alles kolmekümnendates eluaastates, lõpetades 1990. aastal Londoni Ülikooli antiikajaloo ja egüptoloogia erialal. Kuid juba muusikukarjääri ajal jõudis ta välja töötada iidse Lähis-Ida uue, alternatiivse kronoloogia. Sellest lähtudes on ta […]
“Eesti kirjanduskriitika 1875-1900”
Tekstivalimik kajastab eesti kirjandusliku mõtte arengut möödunud sajandi viimasel veerandil. Kogumik sisaldab mahuka kommentaaride-osa ning annoteeritud nimeregistri ja on sellisena abivahendiks nii üliõpilastele kui ka teadustöötajaile. Paljud artiklid on oma probleemistiku, poeemilise esituslaadi ja omaaegse keeletarvituse tõttu ka laiemalt huvipakkuvad.
“Tagaaetav: tõsielusugemetega jutustus”
Raamatus kirjeldatakse Läänemaa Velise valla talupoegade võitlust käesoleva sajandi algul mõisnike ja tsaariametnike vägivalla vastu. Jutustuse peategelaseks on kaks tugevat Jürit – Sinika talu perepoeg Jüri Laube ja maadleja Georg Lurich ehk tugev Jüri. … Käesoleva raamatu olen kokku seadnud Läänemaal, Sinika talus kuuldud juttude põhjal. Seal, vanaema Mari, tädide Anne ja Tiina ning tema […]
“Lühike teatriajalugu”
Sisukord – Kreeka ja Rooma teater – Keskaja teater – Itaalia renessanssteater – Elizabethi ajastu teater – Hispaania ja Prantsusmaa kuldne ajastu – Inglise restauratsiooniteater – Teater 18. sajandi Saksamaal – Prantsusmaa enne revolutsiooni – 19. sajandi alguse teater – 19. sajandi lõpu teater – Ibsen, Tšehhov ja ideedeteater – Kaasaegne teater.
“Võitlused Peipsil ja Emajõel 1234-1944”
Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000-6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kaldaile elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu kui tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, […]
“Sõjaajaloo pöördepunktid”
Relvad, taktika ja lahingutegevuse eesmärgid, mis muutsid sõjapidamiseviise Käesolevas raamatus kirjeldab sõjaajaloolane William R. Weir sõjalise mõtte arenguhüppeid, mis andsid lahingutele ning vallutustele uue tähenduse – alustades meie esivanemate lihtsatest teritatud keppidest kuni nüüdisaja satelliitjuhtimisega relvadeni. Muuhulgas võib raamatust lugeda, kuidas tekkisid regulaararmeed ja püssirohi tegi lõpu samuraide ajastule, mis mõjutas eri ajastutel lahingute taktika […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
