“Lipitud-lapitud. Tänapäeva folkloorist”
1992. aastal saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomustab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde, graffitit, piltmõistatusi, anekdoote, lauluparoodiaid, salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid, rebaseks löömist, kaartidega ennustamist, koolilaste mänge, seletamatuid juhtumeid, mõistatusi.
“Loomisaja lood”
Uurimusi ja tõlkeid Põhja-Euraasia rahvaste usundist Valisin käesolevasse raamatusse neliteist Põhja-Euraasia rahvaste pärimuse eri aspekte käsitlevat kirjutist. Ühel või teisel moel on need mulle olulised otsekui märgid läbitud teel, mida olen käinud juba kolmkümmend seitse aastat. Lisaks sisaldab raamat viisteist tõlget nganassaani, mansi, handi ja udmurdi keeltest. Kõiki neid tekste olen oma teaduslikes töödes analüüsinud. […]
“Lugusid wanalt Läänemaalt”
“Lugusid vanalt Läänemaalt” sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed […]
“Maa-alune käik Pirita ja Tallinna vahel”
Eestimaa rahvajutt Mille andmed on kogutud kroonikatest ja suusõnalistest traditsioonidest. Esmalt aastal 1603 Tallinna Oleviste kiriku köstri Martin Liebetrauti poolt Ala-Kolga saksa keeles kirja pandud, hiljem Simon Schlaukopf’i (kavalpea) poolt, kes oli Rakvere raekirjutaja, saksa kirjakeele tõlgitud.
“Mängult. Päriselt. Tänapäeva folkloorist II”
– Kaasaja sõdurifolkloor: millest ja kuidas? / Mall Hiiemäe – Ühest isevärki mängust / Piret Noorhani, Tiina Saluvere – Mängult-päriselt / Pille Kippar, Jaagup Kippar – Kas tänavanali või? Pisut anekdoodist / Jüri Viikberg – Meie laste mängud: mängurõõm või mängu mure? / Sirle Pent – Mängud ja mänguasjad kultuuri ja elukekskkonna kajastajaina / Pirjo […]
“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Mis loom see on?”
389-leheküljeline taskuformaadis ja kõvas köites raamat Välja antud: 2004 Sisukord: Saateks lk 7–10 1. Loe mulle “Vanaisa kingitust” ehk kolmeaastase klassikaretseptsioonist lk 13–30 2. Holtzi, Mannteuffeli ja Jannseni loomad lk 31–43 3. Lembitu kuldne karikas lk 44–69 4. Vallimäe neitsi lk 70–85 5. Tammsaare, Koorti ja Wiiralti loomad lk 86–113 6. Illimari loomad lk 114–144 […]
“Mis on ühist Gilgamešil ja geeniuurimisel? Käsitlusi kultuurist ja usundist”
Uurimusi ja tõlkeid Põhja-Euraasia rahvaste usundist Valisin käesolevasse raamatusse neliteist Põhja-Euraasia rahvaste pärimuse eri aspekte käsitlevat kirjutist. Ühel või teisel moel on need mulle olulised otsekui märgid läbitud teel, mida olen käinud juba kolmkümmend seitse aastat. Lisaks sisaldab raamat viisteist tõlget nganassaani, mansi, handi ja udmurdi keeltest. Kõiki neid tekste olen oma teaduslikes töödes analüüsinud. […]
“Mõista, mõista, mis see on”
Matthias Johann Eisen (1857-1934) on Eesti suuremaid rahvaluulekogujaid ning rahvausundi uurijaid. Tema käsikirjaline rahvaluulekogu Kreutzwaldi-nimelises Kirjandusmuuseumis ulatub üle 90 000 lehekülje, sisaldades umbes 17 000 rahvalaulu- ja 25 000 rahvajututeisendit jm. Enese ja paljude kaastööliste poolt kogutud mõistatustest koostas ta raamatu “Eesti rahva mõistatused” (Tartu, 1889, II trükk 1913). Suur osa materjalist on ilmunud rahvaraamatutena, […]
“Mõttevara”
Aforismide kogumik. Aforismide kogumik on koostatud eesmärgil, et anda lugejale edasi osa nendest õilsatest ning sügavatest mõtteteradest, mida on väljendanud inimkonna väljapaistvad esindajad pika ajaloo vältel ning mis võiksid olla meie kaasaegsele inimesele heaks sõbraks tema igapäevases elus, tema töös, tema loomingulises tegevuses.
“Muistendid vanapaganast”
Kolmas ning viimane köide sellest temaatilisest rühmast sisaldab muistendeid Vanapaganast (vahel on peategelane saanud eufemistlikke nimetusi või on võtnud kirikukirjandusest negatiivse jututegelase nimetuse Kurat). Vanapagan kõrvaltegelasena esineb ka Kalevipoja- ja Tõllu-muistendeis, kus paljud motiividki on samad kui Vanapagana-muistendeis. Peategelasest lähtumine muistendite süstematiseerimisel tundub siiski kõige selgem ning otstarbekam. Seda printsiipi rakendatakse kõigi muistendirühmade süstematiseerimisel. Nii […]
“Pajatusi põhjarannikult”
Käesolevaga jõuab avalikkuse ette teine valimik Emakeele Seltsi korrespondentide poolt kogutud murdetekstidest. Kui 1956. aastal ilmunud “Valimik Emakeele Seltsi korrespondentide murdetekste” I sisaldas murdenäiteid neljalt eri murdealalt, siis käesolevas valimikus ja edaspidi esitatakse ühes ja samas köites ainult ühe murdeala tekste. Nõnda saab iga köide oma keelelise ilme. Valimik “Pajatusi põhjarannikult” sisaldab tekste kirde-eesti rannikumurde […]
“Pärimuslikud märgid ja sümbolid Eestis”
Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid […]
“Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas I”
Töid etnomusikoloogia alalt 1. Kuidas muusika on muutunud ning kuidas on teisenenud rahvamuusika mõiste sisu 20. sajandil Kuidas funktsioneerib talupojakultuur linna tingimustes ning milliste võtetega sobitada ühte autentsed folklooriteosed tänapäevase esituskontekstiga Millised nihked on toimunud rahvamuusikat puudutavates väärtushinnangutes Kuidas juhtida moodsatest kultuurimallidest lähtuvat noorsugu kogema ja mõistma vanade rahvalaulude olemuslikke jooni Kuidas täidab rahvamuusika oma […]
“Paristaja-poeg”
Rahvasuust korjanud ja üles kirjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwald. Illustreerinud Peeter Ulas
“Permitted Laughter : Socialist, post-socialist and never-socialist humour”
Permitted laughter : socialist, post-socialist and never-socialist humour / Estonian Literary Museum, Department of Folklore ; [translation: Olga Anisimova, Liisi Laineste & Alexander Harding] ; edited by Arvo Krikmann & Liisi Laineste ; [cover: Alo Paistik & Pille Niin]. Ilmunud Tartu : Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus Artiklivalimik “Permitted Laughter” (toimetajad Arvo Krikmann ja Liisi Laineste), mis […]
“Pildisari eesti rahvaluule ainevallast”
Õppevahend rahvaluule üldkursuse kuulajatele Aktiivsel kasutusel olev rahvaluule kuulus rahva elu tervikusse, ja alles kogu tervikut silmas pidades võime täielikult ja eksimatult mõista iga teksti tõelist sisu. Igal laulul, jutul, mängul, kombel jne. oli oma funktsioon. Praegu õpime kõiki neid lülisid lahus: töölaule ja tööriistu, ajaloolist olukorda, millal nad oli kasutusel jne. Me õpime detailosi […]
“Pühad ja argised ajad rahvakalendris”
Milline on looduse roll meie elurütmide määramisel? Mida on rahvakalendrile andnud muinasaeg, mida kirikukalender? Miks on eri tähtpäevade kombestikus nii palju sarnast ja samas sootuks erinevat? Kuidas on eesti rahvakalendrit mõjustanud kultuurikontaktid teiste rahvastega, olgu Saaremaal või Mulgimaal, Virumaal või Setumaal? Mil määral on tavanditoitude, maagiliste toimingute, meelelahutuste tähendus aegade rutus teisenenud? Need on põhilised […]
“Pühad ja kombed”
Sõbrapäev – Vastlad – Lihavõtted – Emadepäev – Vobripäev – Jaanipäev – Halloween – Mardipäev – Kadripäev – Jõulud Igal asjal oma aeg ja igal ajal omad kombed. Juba muistsetest aegadest alates on eestlased oma igapäevatöid ja tegemisi ning pereelu planeerinud aastaringina, mille järgi aeg liigub ühest pühast teise. Meie tänase päeva kombestikku on jõudnud […]
