“Meri, meri”
Iiri-inglise kirjanik ja filosoof Dame Iris Murdoch on oma raamatutes lahanud hea ja kurja, seksuaalsuse, moraali ja alateadvuse küsimusi. Ta on kirjutanud toonilt väga erinevaid teoseid, koomilisest sügavalt traagiliseni, kuid neid kõiki ühendab tegelaste siseelu, nende hinge keerdkäikude ja valikute nüansirohke kirjeldamine. 1978. aastal Bookeri preemia saanud romaani „Meri, meri” peetakse üheks paremaks tema teoste […]
“Mesiniku aabits”
4., täiendatud väljaanne Mesinikust autor Marje Riis tutvustab oma raamatut, millest ilmub juba neljas, täiendatud väljaanne, nii: „Huvi mesilaste pidamise vastu üha kasvab, sest mesinduses on põlvkonnad vahetumas. Lisandunud on palju noori mesinikke, kes tahavad astuda sammukese loodusele lähemale ja hakata hoolitsema nende eemalt vaadates veidi müstiliste putukate eest. Nondelt saab küll magusat mett, aga […]
“Mesopotamia. Civilization Begins”
Mesopotamia, in modern-day Iraq, was home to the remarkable ancient civilizations of Sumer, Akkad, Babylonia, and Assyria. From the rise of the first cities around 3500 BCE, through the mighty empires of Nineveh and Babylon, to the demise of its native culture around 100 CE, Mesopotamia produced some of the most powerful and captivating art […]
“Messalina. Lugu impeeriumist, laimust ja abielurikkumisest”
Muistse Rooma üht kõige skandaalsemat naist, keiser Claudiuse kolmandat abikaasat Messalinat on aegade vältel kujutatud halastamatu ja seksuaalselt küllastamatu intrigaanina. Säärane pilt on tekkinud peamiselt meessoost ajaloolaste, eeskätt Tacituse ja Suetoniuse kirjutiste põhjal. Just nende sulest pärinevad lood, milles Messalina kippus öösiti salaja bordellides käima ja kutsus tippklassi prostituudi terveks ööpäevaks endaga võistlema. Ehkki need […]
“Metafüüsika”
Inglise filosoofi David W. Hamlyni (1924–2012) ülevaateraamat „Metafüüsika“ (originaalis 1984) viib lugeja uurimisretkele läbi teaduse olevast kui olevast. Alguses eristatakse kahte filosoofialoos esinenud arusaama metafüüsikast. Üks ulatub tagasi Aristoteleseni ja keskendub ontoloogiale, uurides, mis peab olemas olema selleks, et meiesugused olendid saaksid olemas olla. Teine eristab nähtumusi ja reaalsust, üritades kindlaks teha, mille olemasolu on […]
“Meteoorist kraatrini”
Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik ja teadmistele avatud kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!” teatab ta võidurõõmsalt. Pärast mõningast vaatlust ja nõupidamist, vahest ka mikroskoobi alla sättimist, on see rõõmus leid osutunud kahjuks metallisulamiks või rändkivi tükiks. Mitte just iga kuu, aga vähemalt paar korda aastas pöörduvad inimesed geoloogide […]
“Metsalilled”
Kimp Heljo Männi loodusluulet lastele Olev Soansi imekaunite lillepiltidega.
“Metsasalu 125: 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika”
„Metsasalu 125″ on Ernst Jüngeri (1895-1998) isiklikel kogemustel põhinev päevikromaan Esimese maailmasõja rindeohvitseri elust Läänerinde kaevikutes. Romaan vastandub nn kadunud sugupõlvest jutustavatele teostele ning on osapõhjuseks, miks autorit tabasid edaspidi ülekohtused süüdistused sõja heroiseerimises ja sedakaudu natsismi esiletõusule kaasa aitamises. Seetõttu oli 20. sajandi üks väljapaistvamaid, pikaealisemaid ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikke tuntud ja tunnustatud […]
“Metsast aeda. Meie looduslilli”
Esimene looduslill, mille seemneid ma peenrasse külvasin, oli kevadine seahernes. Seda meie kandis ei kasvanud. Seejärel tulid kukeharjad ja mägisibulad. Siis kuremõõk, millest rannaniidud tollal veel kirendasid. See kõik juhtus üle poolesaja aasta tagasi Pärnumaal. Kubja talus Järvamaal kasvas meie tulles aias sinililli ja võsaülast, kullerkuppe ja kellukaid. Siin leidsid püsiva kasvupaiga needki taimed, mida […]
“Metsäteollisuuden maa 1-5. 5 raamatut”
Metsäteollisuus on yhä edelleen 2000-luvun alussa keskeinen suomalaista yhteiskuntaa, taloutta, luontoa, kulttuuria ja politiikkaa muovaava tekijä huolimatta vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista. Se joka haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, sen on tiedettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Metsäyhtiöiden ja -teollisuuden liikevoimiin paneutuminen pakottaa puolestaan pohtimaan kansainvälisen järjestelmän ja voima-asetelmien suhdetta kansalliseen kehitykseen ja sen sisäisiin ristiriitoihin. Metsäteollisuuden maa […]
“Metsäteollisuuden maa. Suomi, metsät ja kansainvälinen järjestelmä 1620-1920”
Jos haluaa tietää, mikä liikuttaa Suomea, on ymmärrettävä mikä liikuttaa metsäyhtiöitä. Näin on yhä vuosituhannen vaihteen rajuista rakennemuutoksista huolimatta. Metsät ja niitä hyödyntävät suuret yhtiöt ovad edelleen keskeinen suomalaista kulttuuria, taloutta, valtarakenteita ja luontosuhdetta muokkaava voimatekijä. Metsäyhtiöiden liikevoimiin paneutuminen pakottaa pohtimaan kansallisen ja paikallisen kehityksen ristiriitaista suhdetta kansainväliseen järjestelmään. Tämä on yksi Metsäteollisuuden maa – […]
“Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist”
Pildid joonistanud Kadri Roosi Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elu oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning […]
“Metsavennad. Arheoloogid ja ajaloolased metsavendade jälgedel”
Kuigi metsavendluse uurimisega on meie ajaloolased tegelenud alates taasiseseisvumise algusest, on raamatupoodidest n-ö loetavas keeles koondülevaadet pea võimatu leida, piirdudes suuresti Mart Laari teostega. Ütlemata vähe on teada end metsas varjanud meeste ja naiste igapäevaelu, punkriarhitektuuri jms kohta: kust nad süüa said, millistes varjualustes elasid, kuidas nad oma aega veetsid? Rühm Eesti ajaloolasi, arheolooge ja […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mexico. From the Olmecs to the Aztecs”
Mexico arrives in its eighth edition with a new look and the most recent discoveries. This is the story of the pre-Spanish people of Mexico, who, with their neighbors the Maya, formed some of the most complex societies north of the Andes. Revised and expanded, the book is updated with the latest developments and findings […]
“Mia nägi unõs… Uni ja unenäod eesti rahvapärimuses”
Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu […]
“Michelangelo. Tema monumentaalne elu”
Michelangelo elul olid kolossaalsed mõõtmed. 31-aastasena peeti teda Itaalia parimaks kunstnikuks; ammu enne seda, kui ta ligi 90-aastasena suri, oli laialt levinud arvamus, et ta on kõigi aegade suurim skulptor või maalikunstnik (tema vaenlaste meelest aga ülbe, tahumatu, petisest ihnuskoi). Aastakümneid töötas ta Euroopa igimuutuvas sündmuskeskmes, ajal kui liiguti renessansiajastust vastureformatsiooni. Tema teoste kohta, mille […]
“Mida inimesed õpivad”
See raamat on katse koondada ühtede kaante vahele Lotmani kõige olulisemad tekstid, mis väljendavad kõige paremini tema teadlase kreedot. Lotman on humanitaarina otsinud vastust küsimusele, milline on humanitaarteadlase missioon, mida peaks ta ise õppima ja õpetama ja mida peaksid tema töödest õppima tema lugejad. Kas me kõik mõistame Puškinit ühtemoodi? Ei, igaüks erinevalt. Ja ärge […]
“Mida küsivad meilt suured filosoofid”
Poola tuntuima filosoofi Leszek Kołakowski “Mida küsivad meilt suured filosoofid” on tõenäoliselt üks paremaid sissejuhatusi Euroopa filosoofiasse. Kołakowski võtab lühikestes esseedes vaatluse alla kolmekümnelt suurelt filosoofilt – Sokratesest Jaspersini – ühe nende õpetuse olulisema probleemi. Ning iga essee lõpus küsib Kołakowski lugejalt mõned asjakohased intrigeerivad küsimused. Laadilt ja formaadilt meenutab raamat sama autori “Miniloenguid maksiprobleemidest”, […]
“Mida taevas võib meile rääkida”
Ema on kursusel. Isa tööreisil. Kaheksa-aastane William peab seepärast jääma nädalaks tädi Gunvori hoolde. Ta ei tunne tädi kuigi hästi, aga ta teab, et tädile ei meeldi lapsed (ega vist inimesed ülepea). Ja ta peab olema seal TERVE nädala – see tõotab küll tulla kõige hullem nädal Williami elus. Aga lugu ei lähe üldsegi nii, […]
